Eesti Raamatu Aasta puhul on Niguliste muuseumis avatud näitus, kus esitletakse eesti raamatuloo kõige haruldasemaid reliikviaid ning antakse ülevaade kirjakeele ja trükiste arengust 16.‒19. sajandini. Näitust tutvustavast tekstist saab lugeda:
«Esimesed teated eestikeelsest raamatust pärinevad 1525. aastast, millest möödub tänavu 500 aastat. Rahvakeelsele raamatule ja haridusele sillutas teed reformatsioon ning oma esimestel sajanditel olid eesti raamatud vaimulikud ja tõlgitud. Luulereadki ütlevad: «Kiri algab kirikust rahvas algab raamatust» (Hando Runnel). Näitusel on kokku võetud raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani, kujundlikult – Kullamaa käsikirjast «Kalevipojani», lauluraamatust laulupeoni, aabitsast akadeemiani. Väljapanekul jutustakse harulduste ja tähtteoste kaudu eestlaste harimise ja kultuurrahvaks saamise lugu: kuidas õpiti jumalasõna, laulmist ja lugemist, hakati kirjutama ja luuletama ning edeneti haritud ja vabaks rahvaks.»
Näituse üks ikoonilisemaid eksponaate on Kullamaa käsikirjaline vakuraamat (leiti 1923), kuhu alates 1524. aastast on Saare-Lääne piiskopkonna Kullamaa preester Johannes Lelow ja tema ametijärglane Konderth Gunderth teinud eestikeelseid ülestähendusi, mille seas on ka meieisapalve («Isa mede»), maarjatervitus («Terviteud terve Maria, Issand su kaas») ja usutunnistus («Usume Jumala Isanda»). Vakuraamat ei ole kiriklik, vaid ilmalik abivahend, ent preestritel oli kohustus kontrollida vakustel talupoegade usulisi teadmisi. Tähtsamate kristlike palvete ja usutunnistuse maakeelsed tekstid näitavad, et katoliku kirik võttis talupoegade usulist harimist tõsiselt.
Olgu näitena esitatud Kullamaa käsikirja meieisapalve tekst:
Ysa+ +mede . ken ßynna olte taywas .
po[h]ulut on ßynnu nÿmmÿ .
kulkut [ßin] ßynnu rikus ßatku ßynnu tachtmuß taywas nynck [ma]eße
Anna meÿtte tennenÿ ycke+ +pewÿne leybp [...] .
nynck heytka andex meye wollkat : nÿnda kut meye Andex annama meÿtte wollalysth wasta .
elle ßättyt meyttyt kurÿa Ohachtuß erenes sattka meÿt kuryasth .
Amen
Vanim säilinud eestikeelne trükis on Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti ja Püha Vaimu kiriku pastori Johann Koelli katekismus aastast 1535, mida trükiti Wittenbergis lausa 1500 eksemplari, ent mille Tallinna raad lasi konfiskeerida arvatavasti sisulist laadi vigade tõttu. (On teada, et katekismuse koostas Simon Wanradt ja Johann Koell tõlkis selle eesti keelde.) Sellest on säilinud vaid katkendid, mis avastati juhuslikult kahe ilmasõja vahelisel ajal teise raamatu kaane täitematerjalina.
Käesoleva artikli tunnuspildil (vt ülal) nähtav eestikeelse katekismusekatkendi tekst on järgmine:
Synu tachmas sundküt kuth taywas / nynda kaes maa+ +peel .
Nynda muysta se kolmandes palwe /
Armas Issa era+ +keelda synu arman tachtman kaes / medy lehasen kuryan tachtman / Nynck sen kuryan suck[un] / [mea] meil sündnüt on /
Seysa kaes armas Issa sedda köh[e]nrettyd / ninck sedda ylma wasta / keyke+ +ses mea synu Jumalan auwu ninck tachtmas eb taha /
Mynck+ +perest meye emme wöy / ech meddy motlusten / ech tachtman kaes / meyst omast henest / mued / kuth synu tachtmad wasta ygkex seystma synd needma / [ninck] [era+] [+pölgkma] .
Välja on pandud Tallinna Püha Vaimu kiriku abiõpetaja Georg Mülleri käsikirjalised jutlused 17. sajandi algusest. Need on tänuväärselt mõne aja eest trükis välja antud nii originaalteksti publikatsioonina kui paralleelse ümberpanekuna tänapäeva eesti keelde (Georg Müller. Jutluseraamat. Tartu: Ilmamaa, 2007).
1632. aastal trükiti Riias Gerhard Schröderi trükikojas kaks pastor Joachim Rossihniuse koostatud kirikukäsiraamatut, mille pealkirjad kõlavad eesti keeles järgmiselt:
«Dr. Martin Lutheri katekismus koostatud kuues peatükis, nagu seda kristlikkudes kogudustes ja eriti armsa noorsoo seas tuleb õpetada. Ühes Lutheri küsimustega leina- ja ristimisraamatukese ning ühispalvetega tartueesti keelde pannud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre kirikhärra»;
«Evangeeliumid ja epistlid iga pühapäeva jaoks aasta läbi. Samuti tähtsamate pühade evangeeliumid ja epistlid ja meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse kannatamise ja surma lood. Liivimaa eesti keelde tõlkinud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre pastor».
Järvamaa praost ning pärastine Tallinna toomkiriku ülempastor ja Ingerimaa superintendent Heinrich Stahl andis aastatel 1632–38 välja neljaosalise teose «Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal», mis sisaldab Lutheri väikese katekismuse, 144 riimimata kirikulaulu, katkendeid evangeeliumidest ja epistlitest, liturgilisi tekste jm.
Eestikeelse paganliku piksepalve «Woda Picker» («Võta, Pikker») on rahvasuust üles tähendanud Urvaste kiriku pastor Johann Gutslaff teoses, mille pealkirja on tõlgitud kui «Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud Võhandu jõest Liivimaal...» (Tartu, 1644). Palve on järgmine:
Woda Picker / Herja anname palwus katte sarve kahn ninck nelli Shörre kahn / kündi perrast / külwi perrast / Olje Wasck / terra Kuld . Toucko mujo musto pilwe suhre Soh / körken Kondo / laja Lahne pähle . Simmase ilm messi hohk meile kündjalle külwjalle . Pöha picken häja meye pöldo hüvva ölja allan / ninck hüvva päh otzan / ninck hüvva terri sissen .
Veel saab näitusel näha 1686. aastal Riias trükitud tartukeelset Wastset Testamenti, 1699. aastal trükitud eestikeelset jumalateenistuste käsiraamatut, erinevaid piibleid 18. sajandist, samuti kodu- ja kirikuraamatute väljaandeid ning palju muud.
Raamatuaastale pühendatud näitus jääb Niguliste kirikus avatuks kuni 26. oktoobrini, ent eksponaadid vahetuvad. Teemaga «Kirjasõna algus» seotud eksponaate saab näha kuni 25. maini.
Veiko Vihuri fotod
