Seal, kus Püha Vaim teeb oma tööd, seal võtame vastu Isa ja Poja, andeksandmise ja rahu, pääsemise ja igavese elu.

Portaali Meie Kirik vestlussaates "Räägime kirikust" arutlevad vaimulikud Enn Auksmann ja Veiko Vihuri selle üle, milles seisneb kiriku vabadus ning milline peaks olema kiriku ja riigi vahekord.

Käesoleval nädalal tähistatakse Jeesuse Kristuse taevaminemise püha. Kui Jeesust Jeruusalemmas üle kuulati, küsis ülempreester Kaifas Temalt otse: Kas sina oled Messias, Kiidetava poeg? Jeesus vastas nõnda: “Mina olen see, ja te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedega.” (Mk 14:62) Juudid uskusid, et taevas on troon – Jumala troon.

Selle kuu algul avalikustatud pöördumises, millega on ühinenud mitmed konservatiivsete seisukohtade poolest maailmas tuntud roomakatoliku kirikutegelased, hoiatatakse isikuvabaduste koomale tõmbamise ja kristliku tsivilisatsiooni minema pühkimise eest, kuid samuti „jõleda tehnoloogilise türannia“ kehtestamise ning viimaks maailmavalitsuse realiseerumise eest koroonaviiruse vastu võitlemise ettekäändel. 

Portaali Meie Kirik uues vestlussaates arutlevad vaimulikud Enn Auksmann ja Veiko Vihuri selle üle, miks on tähtis osa võtta koguduse jumalateenistusest ja mida see endast kujutab.

Ka kõige raskemal ja keerulisemal ajal on kirik kohustatud jätkama seda, ilma milleta teda lihtsalt ei oleks: nii Jumala Sõna kuulutamist kui sakramentide talitamist, et Kristuse lihakssaamine oleks elav reaalsus kõigi inimpõlvede keskel. Pühakirja sõnad «Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!» (Hb 13:8) ütlevad meile muuhulgas, et meie osaks ei ole mitte ainult kunagi ammu aset leidnud lunastussündmuse meenutamine, vaid ka meid endid kutsutakse sööma selleltsamalt altarilt, millel Kristus ennast meie eest annab, ning viima Tema kaudu Jumalale igavest, Talle meelepärast kiituseohvrit.

Mittekristlastele võib tunduda, et usuvabadusega on ka koroonakriisi ajal kõik korras, sest kedagi ei takistata oma usulisi veendumusi järgimast. Nende jaoks on kirik ebaoluline. Ent kristlaste jaoks on usuvabaduse keskmes õigus koguneda avalikule missale, mis on praegu keelatud, ehkki mitmed ilmaliku ühiskonna jaoks olulised paigad on avatud. See on olukord, millega enam leppida ei saa, sest see pole ka ratsionaalselt põhjendatav.

Kui vanemad, ülemused või riigiseadus või miski muu sunnib meid talitama vastu Jumala käsule, mida me ei või teha puhta südametunnistusega, siis peame järgima pigem Jumala kui inimese käsku.

 

Konservatiivne kristlik veebiajakiri Meie Kirik on Augsburgi Usutunnistuse Seltsi väljaanne, mille toimetuse liikmed on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulikud.

Meie Kiriku väljaandmist on võimalik toetada annetusega järgmisele arveldusarvele:

Augsburgi Usutunnistuse Selts
EE321010220072935012
SEB

Siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik Ringo Ringvee ei toeta mõtet, et kirikutes võiks praegu jumalateenistustele kehtestatud piiranguid leevendada, ning rõhutab, et kui pühakodadesse hakkaksid kogunema suured rahvahulgad, tuleb teha otsus kirikute uksed üldse sulgeda: „Kas see on nagu lahendus, mida tahaks proovida?“ Tema hinnangul ei vasta reeglitele ka jumalateenistuste salvestused, kus osaleb mitmeid inimesi.

© Meie Kirik