Kahjuks on kuulda, et Iisraeli ja Hamasi (moslemi terroristide) vahelise sõja tõttu on paljud meie Missouri Sinodi Luterliku Kiriku kogudustes segaduses ja on tekkinud küsimus: kes on «kogu Iisrael»? Vastus on: «Teie! Teie olete «kogu Iisrael»!»
Käesolev artikkel on lühike kokkuvõte Iisraeli tähendusest pühakirja järgi. Minu soovitus on, et laske oma pastoril selle kohta põhjalikum piibliuurimus teha.
Alustame sellest, mida püha Paulus ütleb Ef 3:4–6, et me oleme «tõotuse kaaspärijad» ja «sama ihu liikmed». Ta rõhutab, et Jumal on võtnud juudid ja paganad ning teinud nad üheks Kristuses. Samuti jutlustas Ristija Johannes: «Ärge hakake iseenestes ütlema: «Meie isa on ju Aabraham.» Sest ma ütlen teile: Jumal võib neist kividest äratada Aabrahamile lapsi.» (Luuka 3:8). Seega Uue Testamendi järgi ei ole Aabrahami tõelised järeltulijad tänapäeva juudid ega iisraellased, vaid hoopis Jeesusesse uskujad. Veel kirjutab püha Paulus Gl 3:29: «Kui te olete aga Kristuse päralt, siis te olete järelikult Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse järgi.»
On neid, kes näevad viiteid juutide teatavale massilisele pöördumisele enne kohtupäeva. See tühistab Pauluse arusaama Iisraelist kui Kirikust või tõelistest Jeesusesse Kristusesse uskujatest. Rooma kirja 11. peatükis loeme metsõlipuu okste pookimisest. Palun lugege Rm 11 ja pöörake erilist tähelepanu salmile 26.
Järgnevas on osaliselt tsiteeritud Teoloogia ja Kiriku Suhete Komisjoni dokumenti «Lõpuajad», september 1989, lk 37: ««Kogu Iisrael» salmis 26 koosneb salmis 25 mainitud grupist, juutide usklikust osast ja «kogu paganate hulgast». «Kogu Iisrael» on kogu õlipuu, mis koosneb loomulikest okstest (juudid, kes uskusid), metsikutest õlipuu okstest (paganad, kes usuvad) ja ümberpoogitud okstest (juudid, kes hakkavad uskuma). See koosneb salmis 32 olevast «kõigist». «Kogu Iisrael» koosneb kõigist, kes hüüavad appi Issanda nime (Rm 10:13), juutide ja paganate seast väljavalitutest, «uuest Iisraelist».
Rm 2:28–29 loeme: «Ei ole ju juut see, kes seda on väliselt, ega ole ümberlõikamine see, mis on väliselt ihu küljes, vaid juut on see, kes seda on sisemiselt, ja õige ümberlõikamine on südame ümberlõikamine, mis toimub vaimu, mitte kirjatähe varal. Niisugune saab kiituse mitte inimestelt, vaid Jumalalt.»
Samuti Rm 9:6-8: «Aga see pole nõnda, et Jumala sõna oleks läinud tühja. Ei ole ju need kõik, kes pärinevad Iisraelist, veel Iisrael, ega ole kõik Aabrahami lapsed sellepärast, et nad on tema järglased, vaid on öeldud: «Sinu sugu loetakse Iisakist.» See tähendab: mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid tema sooks arvatakse tõotuse lapsed.»
Jällegi ütleb püha Paulus Rm 9:27: «Aga Jesaja hüüab Iisraeli kohta: «Kui Iisraeli laste arv oleks nagu mereliiv, siiski pääsevad neist vaid riismed!»»
Ja seejärel Gl 3:7: «Nii mõistate teie, et need, kes on usust, on Aabrahami lapsed.»
Kui läheb kaotsi arusaam Iisraelist kui neist, kes usuvad tõotusse – Jeesusesse Kristusesse –, muutub küsimus pigemini poliitiliseks kui vaimulikuks. Vastasel juhul oleks Jumalal kaks päästmisplaani: üks Vana Testamendi usklikele ja teine Uue Testamendi Jeesusesse Kristusesse uskujatele. See tühistaks täielikult Jeesuse sõnad Jh 14:6: «Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.»
Ekslik arusaam, justkui oleks Jumalal kaks erinevat rahvast, juudid ja kristlased, teeb halba kahel viisil. Esiteks muutub see poliitiliseks, kuna tingimusteta toetusest Iisraeli riigile saab Jumala käsk. Selline käsk õigustaks ükskõik kui fanaatilist toetust mistahes iisraellaste sõjalisele ja ekspansionistlikule sammule araablaste vastu. Siis muutub vajaduseks kaitsta Iisraeli riiki kuni viimase Ameerika veretilgani. Teiseks, selline vaade külvab kalki vihkamist araablaste vastu, kes on meie sarnased mittejuudid.
Suure tasandiku piirkonna sinodi asepresident, pastor Nabil Noar, kirjutab: «Oluline on märkida, et nii juudid kui ka moslemid võitlevad maa pärast, sest nad usuvad, et kui nad seda maad ei oma, on nende suhe Jumalaga ohus. Nende seas esineb tõsist fanatismi, millel on usulised aspektid. Võitlus nende vahel ei lõpe enne, kui üks pool on kadunud. Mõlemad usuvad, et Jumal on neile lubanud maa, rahva ja Messia (nii nagu nemad seda näevad). Paradiis on otseselt seotud selle maa omamisega... Pidage meeles, et Gaza sektor tagastati Iisraeli poolt 2005. aastal palestiinlastele vastutasuks kahe rahva vahelise rahu eest.»
See tõotus pole kunagi käinud maa kohta. Iisrael on riik nagu iga teinegi riik, aga ei ole Kirik ega Vana Testamendi Iisrael. Selle usuline kese ei ole tõotatud Jumala Pojas Jeesuses Kristuses. Kui iisraellased tahavad pärida igavest elu, vajavad nad Jeesust samamoodi nagu meie. Jeesus ütles Jh 5:39: «Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu – ja just need on, mis tunnistavad minust.» Pangem tähele, et Jeesus osutab Vanale Testamendile, sest Uut Testamenti ei olnud veel kirjutatud.
Muide, lubage mul öelda: see sõda on nii masendav paljude hingede surma tõttu. Enamik inimesi, kes mõlemal poolel surevad, ei ole Jeesusesse Kristusesse uskuvad Kiriku liikmed, ja need hinged on kadunud.
Ma palvetan, et ülal öeldu aitaks kõigil paremini mõista, et «kogu Iisrael» olete teie.
Arie Bertsch on Missouri Sinodi Luterliku Kiriku (USA) pastor.
Autori blogist tõlkis Veiko Vihuri (rõhutused tekstis tõlkijalt).
