Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (EKÕK) ja Pühtitsa klooster ei nõustu Riigikogu poolt 18. juunil 2025 vastu võetud kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) muudatustega ning on pöördunud oma esindajate kaudu nii Eesti Vabariigi presidendi kui rahvusvaheliste usuvabaduse kaitset tagavate institutsioonide poole.
«Olukorras, kus president jättis seaduse muudatused esimesel korral välja kuulutamata ja tagastas need riigikogule, oleks sellisele erandlikule sammule pidanud järgnema täiendav sisulisem analüüs ja arutelu muudatuste vajalikkusest ja EV põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Selline õigusloome protsess vajab erapooletute valdkondlike ekspertide ja puudutatud osapoolte kaasamist. Vastavad sammud jäid riigikogu poolt astumata ning muudatuste viimistlus muutus näiliseks ning presidendi soovituste tegelikku tuuma eiravaks,» selgitavad Kirikut ja kloostrit esindavad vandeadvokaadid Artur Knjazev ja Steven-Hristo Evestus.
Presidendi 24.04.2025 otsuses nr 545 KiKoS muudatuste väljakuulutamata jätmisest on osutatud, et siseministeeriumi poolt ellukutsutud ja riigikogus menetletud seadusemuudatus piirab nii usu- ja südametunnistuse kui ka ühinemisvabadust, sest riigi julgeolek ei saa abstraktse ega määratlemata kategooriana õigustada usuorganisatsioonide tegevuse piiramist.
«Seadusandja on sisuliselt seadnud eesmärgiks konkreetse usulise organisatsiooni diskrimineerimise teiste ees ning on seda seaduse menetlemisel tunnistanud. Jättes selle juures igasuguse tähelepanuta, et Eestis registreeritud ja Eesti seaduste kohaselt tegutsevad Kirik ja klooster ei ole end esitlenud ega oma tegudes end väljendanud viisil, mis annaks aluse arvata, et nad juba juhinduvad või võivad edaspidi juhinduda oma igapäevastes usulistes toimingutes välisriigi vaenulikest ja Eesti julgeolekut kahjustavatest juhistest või suunistest. On arusaamatu, miks karistusseadusega kaetud karistavast kui ka samaväärsest ennetavast toimest ei saa lähtuda konkreetsel juhul põhiväärtuste kaitsmisel ning vajalikuks osutub täiendav seadusloome vajadus põhiõiguste arvelt,» selgitavad vandeadvokaadid.
Viimaste kuude jooksul on KiKoS muudatuste suhtes kriitiliselt sõna võtnud mitmed tunnustatud õiguseksperdid ja ühiskonnategelased (Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor Merilin Kiviorg, EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder, EELK peapiiskop Urmas Viilma), kes on muret väljendanud seadusemuudatustega loodava õigusselgusetuse ja usuvabadusele ohtliku riive pärast.
«Eestis kui demokraatlikus õigusriigis on kasutamiseks piisavad ja sobivad vahendid julgeolekuohtudele reageerimiseks ja nende maandamiseks. Riigikogus kõlanud põhjendused muutunud geopoliitilisele olukorrale ning võrdlustele Venemaal ja Ukrainas toimuvale, ei tohi rajada teed põhiõiguste ja -vabaduste riivele. Selleks, et vältida soovimatu levimist, tuleb seista põhiõiguste ja -vabaduste kaitset riivavate algatuste vastu, mis eiravad mitmekesise demokraatliku ühiskonna korraldust,» selgitavad esindajad.
KiKoS muudatuste esmakordse vastuvõtmise järel on EKÕK ja Pühtitsa koostri esindajad pöördunud USA Usuvabaduse Komisjoni (USCIRF) poole ning kohtunud selle esindajatega.
«Arvestades hetkeolukorda, kus seadusandja ei viinud läbi sisulist ja põhjalikku menetlust ning piirdus kosmeetilist laadi täienduste ja muudatustega, eksisteerib tõsine oht usuliste ühenduste suhtes heidutusmeetmete lubamatuks kasutamiseks ja levimiseks, sealhulgas siseministri poolt kohustusliku sundlõpetamise menetluse käivitamisega ühes elu- ja tegutsemiskohtade kaotusega. Selleks, et osutada tähelepanu vastuoludele põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega, on Kirik ja klooster pöördunud nii presidendi kui rahvusvaheliste organisatsioonide – nt Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) inimõiguste kaitsega tegeleva institutsiooni ODIHR all tegutseva usu- ja veendumusvabaduse ekspertkomisjoni poole,» selgitavad vandeadvokaadid.
