«Nii rändab Kirik oma palverännuteed sel ajastul, neil kurjadel päevadel, mitte alles Kristuse ja Tema apostlite ihuliku kohalolu ajast peale, vaid alates Aabelist endast, kelle kui esimese õige tappis tema jumalatu vend, ja sealt edasi kuni sellesinase ajastu lõpuni keset maailma tagakiusamisi ja Jumala lohutusi.» Püha Augustinus, De civitate Dei, XVIII, 51

«Paulus eristas kiriku seaduse rahvast [juutidest] sel kombel, et kirik … on tõeline, Püha Vaimu kaudu uuesti sündinud Jumala rahvas. … Nii räägib ka Johannes kogu juudi rahvast ja ennustab, et tõeline kirik eraldatakse sellest rahvast.» Augsburgi usutunnistuse apoloogia, VII ja VIII artikkel

1. Jumala kogudus on maa peal alati eksisteerinud, rännates Jumala poolt valituna ja Tema kutsel, Jumala tõotuste julgustusel ja Tema sõna juhatusel õndsuse poole.

2. Kirik – Jeesus Kristuse kogudus – ei asendanud Iisraeli, vaid on sama Jumala rahvas – püha rahvas, omandrahvas, pärisrahvas, tõotuse kaaspärija (1. Peetruse 2:9; Tiitusele 2:14; Efeslastele 3:6).

3. Jumala rahva sekka kuulumisel ei ole määrav etniline päritolu, vaid usk (Luuka 3:8; Roomlastele 9:6–8; Galaatlastele 3:7).

4. Moosese läbi antud Seadus kehtis Kristuse tulekuni (Galaatlastele, 3:24 jj); Kristus seadis Jumala rahvale uue lepingu (Luuka 22:20; 1. Korintlastele 11:25; Heebrealastele 8).

5. Pühakirja tunnistuse kohaselt on Jeesus Kristus ainus tee Isa juurde: «Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu» (Johannese 14:6). Ei ole olemas kahte eraldi õndsusteed – uus tee kristlastele ja vana tee juutidele.

6. Sellest järeldub, et Kristuse-järgne judaism ei paku õndsust – isegi mitte vanatestamentliku templiteenistuse taastamise korral – ning judaismi järgivad juudid on samuti kutsutud osa saama Kristuses kingitud päästest.

7. Kirik ja Iisrael ehk kristlased ja juudid ei ole seega Jumala rahva kaks eraldi osa, vaid judaismi järgijad ei kuulu tõelisesse Iisraeli (Johannese 9:41).

8. Pauluse sõnul «pääseb lõpuks kogu Iisrael» (Roomlastele 11:26), s.t kõik need, kes usuvad Kristusesse, vaatamata oma päritolule.

9. Nii nagu Iisraelile tuli osaliselt paadumus (Roomlastele 11:25), nõnda on ka Kristuse Kirikus «jumalakartlike hulgas palju valekristlasi ja silmakirjatsejaid» (Augsburgi usutunnistus, VIII). Kristlased pidagu meeles Pauluse sõnu (Roomlastele 11:18 jj) ja ärgu hoobelgu.

10. Jumala koguduses tuleb taunida kõiki Pühakirja väärtõlgitsusi, mis kristlasi ilmutatud õndsustee osas eksitavad. Pühakirja tõlgitsuskese on Kristus (Luuka 24:27).

11. Ajaloo Issand võib kasutada tänapäeva ilmalikku Iisraeli riiki samamoodi nagu kõiki teisi riike ja rahvaid, et lasta sündida maa peal oma tahtmisel – ühtedele õndsuseks, teistele kohtumõistmiseks (Psalm 2).

12. Jesaja 2 ja Miika 4 ettekuulutustes, mis kõnelevad paganate voolamisest või voorimisest Issanda koja juurde aegade lõpul («Aga viimseil päevil sünnib, et Issanda koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning kõik paganad voolavad ta juurde», Jesaja 2:2), osutatakse rahvaste pöördumisele Kirikusse, mis on Kristuse ihu tempel, püsitatud Jeruusalemmas kolme päevaga inimkätega tehtud templi asemele (Johannese 2:19 jj). Luterlased ütleksid, et Jumal kutsub kõiki rahvaid oma Sõna läbi Kirikusse. «Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp» (Matteuse 24:14).