Teatan, et ma ei saa enam pidada Sind oma preestri- ja piiskopivandele truuks jäänud Soome Evangeeliumi-Luterliku Kiriku peapiiskopiks.
Teen seda järgmistel põhjustel:
Sinu juhitud piiskoppide konverents ei ole karistanud preestreid, kes on laulatatud samasoolisi paare, kuigi see on vastuolus meie kiriku abieluõpetuse ja usutunnistusega. Te olete alistunult võtnud omaks toimuva arengu ning seeläbi otseselt ja kaudselt toetanud kirikule hukatuslikku ketserlust.
Piiskopiameti kandjatena oleksite pidanud otsustavalt tõstma Võitja — Issanda Jeesuse Kristuse — ristilipu kõrgele ja julgustama meie kiriku karjaseid jääma ustavaks oma Issandale ja Tema abieluõpetusele.
Sinu juhitud piiskoppide konverents ei ole soovitanud preestritel ja kogudustel hoiduda nn vikerkaaremissade korraldamisest, kuigi vikerkaareideoloogia on poliitilise mõttesuundumuse ja uskumussüsteemina ilmselgelt meie kiriku õpetusega vastuolus ning on ilmne hereesia. See on tunginud ja toodud kirikusse väljastpoolt.
Oled Seinäjoki kirikupäevadel avalikult toetanud nimetatud liikumist seal peetud vikerkaareüritusel. Teadaolevalt ei ole Sa tauninud seda, et kõnepulti kattis vikerkaarelipp, millele oli lisatud kujutis Jumala Tallest. Kuid Jumala Tallelt oli eemaldatud punase ristiga võidulipp ja Tema oli selle asemel riietatud vikerkaarelipuga.
Pean seda teguviisi jumalateotusega võrreldavaks.
Sest ristilippu kandev Jumala Tall on keskne sümbol ja tunnusmärk sellest, et Issand Kristus on oma ristil kannatamisega võitnud surma, patu, Saatana ja põrgu ning ohverdanud end meie eest kui asendav lepitaja.
Kui Jumala Tallelt võetakse Tema ristilipp ja riietatakse vikerkaarelipuga, saab Temast selle ideoloogia esindaja ehk vale-Kristus. Siis ei ole Ta enam meie usutunnistuse Issand Jeesus Kristus, tõeline inimene ja tõeline Jumal.
Sinu juhitud piiskoppide konverentsi hiljutine pastoraalne juhis samasooliste paaride kohtlemise, laulatamise või õnnistamise kohta ei ole üksnes alistumine meie usku hävitava ideoloogia ees, vaid — ütleksin — «Trumpi-stiilis» kiriklik võimuväärkasutus, mis läheb vastuollu meie kiriku korduvalt kinnitatud seisukohaga, et abielu on üksnes mehe ja naise vaheline liit.
Selle vastu on õigustatult protestitud erinevatest suundadest ning otsustavalt teatatud, et seda pastoraalset juhist ei tule järgida.
Oled avalikult öelnud (Perusta 3/2025, lk 152): «Mitte miski ei tohi tulla minu ja Kristuse vahele, isegi mitte Piibel.»
Esiteks on raske mõista sellist Piibli eiramist ja otsest pisendamist. Teiseks tuleb tõdeda, et selline väide on vaieldamatult doketistlik.
Seda ei saa teisiti tõlgendada, sest loogiliselt on võimatu asetuda Kristuse ja Piibli vahele. Sest Jumala Sõna sai lihaks Naatsareti Jeesuses, Issandas Kristuses, kes on ühtaegu (simul) tõeline inimene ja tõeline Jumal.
Sinu väite järgi võib Issand Kristus olla kellegagi – käesoleval juhul Sinuga — ühenduses sõltumatult sellest tohutust piibellikust ainesest, mis Temast nii Vana kui Uue Testamendi kaudu tunnistab. Kui Sinu sõnad eraldavad Kristuse neist juurtest, ei ole Ta enam seesama Issand Jeesus Kristus, kes on tõeline inimene ja tõeline Jumal. Nõnda jääb Ta vaid näiliseks ehk doketistlikuks Kristuseks.
Issand Kristust ei saa Piiblist — ei Vanast ega Uuest Testamendist — eraldada muul moel kui doketistlikult. Kiriku ajalugu tunneb rohkelt näiteid Sinu väitega sarnastest doketismi ilmingutest.
Lõpetuseks on vaja lühidalt käsitleda mõtteid, millega püütakse kaitsta samasooliste õigust «abielluda». Enne tuleb aga ümber lükata Sinu juhitud piiskoppide konverentsi kasutatud mõistega hämamine:
Kahe samast soost isiku liit ei ole ega saagi olla tõeline abielu.
Seda võib ehk nimetada partnerlusliiduks või juriidiliseks partnerluslepinguks. Seda põhjendatakse lisaks liidu sõlmijate vastastikusele armastusele eelkõige sellega, et kiriku hingehoid peab teenima inimest sõltumata tema nn seksuaalsest suundumusest. Nagu teised, pole ka piiskoppide konverents seda küsimust usulis-teoloogiliselt analüüsinud. Seetõttu tuleb märkida järgmist.
Homofiilia on üks paljudest enesesse sulgumise vormidest. Selle hingehoidlik kohtamine eeldab hingehoidjalt suurt vaimulikku küpsust ja arusaamist, et Issand Kristus on tema enda eest kogenud põrgutuld. Ainult sellisest eksistentsiaalselt kogetud ja usuliselt läbi mõeldud alandumisest võib avaneda hingehoidjale võime kohata soojalt ja samas tõepäraselt oma homofiilselt enesesse sulgunud ligimesi ning aidata neid tõe ja armastuse täiusest lähtuva vabaduse ja rõõmu poole.
Seetõttu on arusaamatu, et kõigist seni avaldatud piiskoppide konverentsi dokumentidest ja seisukohtadest puudub täielikult teoloogiline analüüs samasooliste abielu küsimuse fundamentaalsetest teoloogilistest probleemidest.
Ülaltoodule tuginedes pean tõdema, et oled peapiiskopina olulistes sõnavõttudes, küll mitte vormiliselt, kuid tegelikkuses (non formaliter sed realiter), eiranud meie kiriku põhilisi ja oikumeeniliselt olulisi abielu puudutavaid õpetuslikke dokumente ning korduvalt teinud ja toetanud meie kirikule hukatuslikke ning kirikut hereesiasse juhatavaid otsuseid.
Sellistel sõnavõttudel on kiriku ajaloos olnud kirikuõiguslikke tagajärgi ka piiskoppidele.
Seetõttu ei saa ma enam pidada Sind meie kiriku peapiiskopi ameti õiguspäraseks kandjaks.
Sellegipoolest jätkan Sinu eest regulaarset eestpalvet ning loodan, et võiksid loobuda oma praegusest tegevussuunast ja pöörduda tagasi meie kiriku põhialuste ja õpetusdokumentide kindlale alusele.
Pulkkio talus Augsburgi usutunnistuse mälestuspäeval 25. juunil 2025
Prof. dr Jouko Martikainen, emeeritus
Peapiiskopkonna preester, kelle ordineeris peapiiskop Ilmari Salomies 3. jaanuaril 1964
Avalik kiri on avaldatud ajakirjas Perusta 5/2025
Jouko Martikainen (1936) on tuntud Soome luterlik vaimulik, teoloog ja kirikuajaloolane.
