«Kui Kristuse kuju mu südames ei ole patt, vaid hea, miks peaks siis olema patt hoida seda oma silmade ees?» (Martin Luther, 1525)

Alljärgnevas loetelus on esitatud andmed kõikide Eesti Vabariigi õigusjärgsel territooriumil tegutsevate ja käesoleval hetkel iseseisvate Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku koguduste pea- ehk kihelkonnakirikutes või peamistes kogunemiskohtades kasutuses olevate altarimaalide või nende puudumise kohta. Mainitud on ka vanu altarimaale, mida enam peaaltari juures ei eksponeerita. Abikirikute, talvekirikute, kabelite, kuulutuspunktide ja palvemajade altaripilte on käsitletud pisteliselt.

Ülevaatlikkuse huvides on siinses loetelus altarimaalid tähistatud temaatiliste nimetustega, mitte kirjandusest või kultuurimälestiste registrist tuttava nimetusega. Rasvase kursiivkirjaga on tähistatud koguduse peakiriku (või ajaloolise kirikuhoone hävimise korral seda asendava kiriku/palvemaja) altarit kaunistavad maalid, tavalises kursiivis muu asukohaga (mujal kirikuhoones, abikirikus või muuseumis asuvad ) altarimaalid.

1. Aegviidu Aleksandri: altarimaal puudub
2. Alatskivi: Kristus Ketsemani aias (Tiina Kuus, 1993)
3. Ambla Maarja: Kristus ristil (Carl Siegmund Walther, 1849); vanal altariseinal: Kristuse ristimine ja Püha õhtusöömaaeg (Berent Geistmann, 1620)
4. Anna: Kristus päästab uppuva Peetruse (Rudolf Julius von zur Mühlen, 1892)
5. Anseküla Maarja: ajalooline kirikuhoone hävinud, vana altarimaal Kristus ristil (17. s) asub Saaremaa Muuseumis; Tiirimetsa palvemajas: Õhtusöömaaeg Emmauses (20. s); Salme kirikus: Maailma Lunastaja (Toivo Treiblut, 2023)
6. Audru Püha Risti: Kristus ristil (Gustav Biermann, 1872)
7. Avinurme: Kristus Ketsemani aias (M. Keskküla, 1926)
8. Elva: vitraažaken
9. Emmaste Immanueli: Ülestõusmine (Tõnis Grenzstein, 1900); Mänspe abikirikus ehk kabelis: Kristus ristil (17. s)
10. Haapsalu Jaani (Püha Johannese kogudus): raidtehnikas altarisein (Joachim Winter, 1630)
11. Hageri Lambertuse: Kristus ristil (Rudolf von zur Mühlen, 1892)
12. Haljala Püha Mauritiuse: Kristus Ketsemani aias (tundmatu kunstnik Heinrich Hoffmanni maali järgi, 19. s); vana altarimaal Püha õhtusöömaaeg (u 1670, deponeeritud Sagadi mõisa); Esku kabelis: Kristus kutsub lapsi (I. C. Koch, 1845)
13. Halliste Püha Anna: Kristus (Jüri Arrak, 1990)
14. Hanila Pauluse: figuuridega altarisein (Dietrich Walther, 1709)
15. Hargla: Ristilt mahavõtmine (E. Jacobs, 1859)
16. Harju-Jaani Ristija Johannese: Kristus ristil (Otto von Moeller, 1872)
17. Harju-Madise Mattiase: Kristus ristil (Carl Siegmund Walther, 1851?); vana altarisein-triptühhon maalidega Kristuse sündimine, Püha õhtusöömaaeg ja Ülestõusmine (Paul Blume, 1631)
18. Harkujärve (Stefanose): altarimaal puudub
19. Helme Maarja: ajalooline kirik varemeis, palvemaja altarimaal Kristus ristil on pärit kirikust, teine altarimaal on Kristus Ketsemani aias (1926)
20. Häädemeeste Mihkli: Kristus päästab uppuva Peetrus (Richteri järgi Allan Ramsay, 1881)
21. Iisaku: Ülestõusmine (u 1882)
22. Illuka: vitraažaknad; klassitsistliku ilmega altarisein koos maaliga Kristus kannab risti on paigutatud kiriku külgseinale
23. Ilumäe: Kristus Ketsemani aias (Carl Siegismund Walther, 1843); käärkambris vana altarimaal Kristus ristil (18. s)
24. Juuru Mihkli: Kristus ristil (Carl Siegismund Walther, 1852)
25. Jõelähtme Püha Neitsi Maarja: Kristus ristil (Theodor Albert Sprengel, 1889); varasem maal Kristus ristil (18. s)
26. Jõgeva: vitraažaken
27. Jõhvi Mihkli: Taevaminemine (Ernst Friedrich von Liphart, 1900)
28. Jämaja Kolmainu: Kristus päästab uppuva Peetruse (tundmatu kunstnik, 19. s III veerand)
29. Järva-Jaani Ristija Johannese: Kristus ristil (maal 1654 valmistatud epitaafil, mida alates 1760 kasutatakse altariseinana)
30. Järva-Madise Püha Matteuse: Kristus ristil (Theodor Albert Sprengel, 1866)
31. Järva-Peetri Püha Peetruse: Kristus (Carl Greger, 1870. aastad)
32. Järvakandi Pauluse: Kristus ristil (Eeva-Aet Jänes, 1996?)
33. Jüri: Kristus ristil (Carl Greger, 19. s)
34. Kaarma Peeter-Pauli: Kristus ristil (Otto von Moeller, 19. s); varasem altarimaal Kristus ristil (Andreas Schielderup, 1791) asub Saaremaa Muuseumis
35. Kadrina Katariina: Ristilt mahavõtmine (autor teadmata, 19. s)
36. Kambja Martini: altarimaal puudub (hävinud)
37. Kanepi Jaani: Kristus ristil (Anton Bauer, 1857)
38. Karja Katariina: Kristus ristil (Guido Reni järgi Hugo Macker, 1887; vrd Valjala)
39. Karksi Peetri: Ülestõusmine (tundmatu kunstnik, 1884?), all: Püha õhtusöömaaeg (tundmatu kunstnik; barokne altarisein valmis 18. s)
40. Karula Maarja: ajalooline kirikuhoone varemeis
41. Karuse Margareeta: Kristus ristil (Albrecht Düreri järgi Bertha Bagge, 1888)
42. Keila Mihkli (Miikaeli kogudus): Kristus ristil (Lorenz Heinrich Petersen, 1836); täiendavad maalid: Kristuse sündimine (Reisberg, 1889?), Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci järgi arvat. Lorenz Heinrich Petersen, 1836), Kristuse haudapanemine (tundmatu autor, u 1632), Õhtusöömaaeg Emmauses (Reisberg, 1889?), Taevaminemine (1632?), Püha Vaim (tõen. 17. s), lisaks skulptuurid ja donaatorite portreed
43. Kihelkonna Mihkli: Püha õhtusöömaaeg, Ülestõusmine (1591)
44. Kirbla Püha Nikolause: Kristuse kirgastamine (Raffaeli ainetel parun Clodt, 1770)
45. Kodavere Mihkli: Kristus päästab uppuva Peetruse (tõen. Wilhelm Carl Junker, 1877); seinal maalid Kristuse kirgastamine (18/19. s) ja Kolgata (Fr. Bauerle, 1817)
46. Koeru Maarja-Magdaleena: Kristus (autor teadmata, 19. s II pool); vanal altariseinal (1645) maalid Püha õhtusöömaaeg ja Kristus ristil.
47. Kolga-Jaani Ristija Johannese: vitraažaken; vanal altariseinal maalid Ülestõusmine ja Taevaminemine (1681)
48. Kose Püha Nikolause: Kristus ristil (tundmatu kunstnik, annet. 1774); seinal: Kristus ristil (Carl Siegismund Walther, 1853) ja Kristuse haudapanemine (Carl Timoleon Neffi järgi Otto Zoege von Manteuffel, 19. s)
49. Kullamaa Püha Johannese: Kristus ristil (Carl Siegismund Walther, 1860)
50. Kunda Kolmekuninga: puudub; altariskulptuur Kutsuv Kristus (väike koopia taani skulptori Bertel Thorvaldseni skulptuurist)
51. Kuressaare Laurentiuse: Kristus ristil (Carl Siegismund Walther, 1836)
52. Kursi Maarja-Eliisabeti: Kristus ristil (tundmatu kunstnik Dresdenis, 1872)
53. Kuusalu Laurentiuse: Kristus ristil (Carl Siegismund Walther, 1864)
54. Kõpu Peetri: Kutsuv Kristus (autor teadmata, 19. s II pool või 20. s algus)
55. Käina Martini: altarimaal puudub, ajalooline kirikuhoone hävinud
56. Kärdla Ristija Johannese: Kristus ristil (autor teadmata, 1889); varasem altarimaal Kristus kutsub lapsi (J. Biehse, 1858)
57. Kärla Maarja-Magdaleena: Kristus päästab uppuva Peetruse (19. s); seinal varasem altar-epitaaf Otto Buxhöwdeni mälestuseks Kristus ristil (16. s)
58. Käru: Kristus ristil (autor teadmata)
59. Käsmu: Kristus ristil (G. Rosenwald, 1893)
60. Laatre Püha Laurentsiuse: Kristus ristil (A. Baueri järgi Mawe von Nolcken, 1857)
61. Laiuse püha Jüri: vitraažaken
62. Lasnamäe Püha Markuse: altarimaal puudub
63. Leesi Katariina: kaheosaline maal Kristus päästab uppuva Peetruse. Kristus ristil (Theodor Albert Sprengel, 1883)
64. Lihula Eliisabeti: Kristus ristil (O. Moelleri järgi G. F. Welsberg (?), arvat. vahemikus 1876–78)
65. Lohusuu: Kristus päästab uppuva Peetruse, (Adrian Ludwig Richteri järgi Woldemar Friedrich Krüger, 1882)
66. Loksa Püha Neitsi Maarja: Ülestõusmine (Theodor Albert Sprengel, 1888); vanast kabelist: Püha õhtusöömaaeg. Kristus ristil (tundmatu kunstnik, u 1780)
67. Lääne-Nigula Püha Nikolause: Ülestõusmine (Peterburi kunstnik Sigismund (?), u 1823) ja Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci järgi Sigismund (?), u 1823)
68. Lüganuse Ristija Johannese: vitraažaken
69. Maarja-Magdaleena: Kristus ristil (Carl Siegismund Walther, 19 s II pool)
70. Martna Püha Martini: Püha õhtusöömaaeg ja Kristus ristil (17. s lõpp)
71. Mehikoorma: kirik varemeis; altarimaal Kristus ja vana altarimaal Kristus Pilaatuse ees ehk Ennäe inimest! (19. s) asuvad pastoraadis
72. Mihkli Miikaeli: Kristus ristil (G. M. Künnap, 1883)
73. Muhu Katariina: vitraažaken (Eva Jänes); vanal altariseinal: Kristus ristil (17. ja 18. s)
74. Mustamäe Maarja Magdaleena: altarimaal puudub
75. Mustjala Anna: Kristus ristil (Rudolf Sepp, 1938)
76. Mustvee: Taevaminemine (A. Lucas, 1898, pärit Viljandi Jaani kirikust); pikihoone põhjaseina ääres vana altarimaal Ülestõusmine (W. Krüger, 1880)
77. Mõisaküla Maarja-Magdaleena: Kristus päästab uppuva Peetruse (R. Kivit, 1936)
78. Märjamaa Maarja: Kristus paadis, Maarja ja Ristija Johannes (Uno Roosvalt, 2003); põhjaseinal varasem altarimaal, mis kujutab Märjamaa Maarja kirikut koos pühakutega (Evi Sepp, 1975)
79. Narva Aleksandri (Narva Maarja kogudus): altarimaal puudub
80. Narva-Jõesuu Niguliste: altarimaal puudub
81. Nissi Maarja: Kristus ristil (E. Bärwinkel, 1873)
82. Noarootsi Püha Katariina: Kristus Ketsemani aias (H. Hoffmanni järgi A. Lucas, 1911)
83. Nõmme Rahu: alumine maal Kristus Ketsemani aias (R. Bittner, 1890), ülemine maal Kristus ristil (tundmatu kunstnik, 19. s lõpp või 20. s algus)
84. Nõo Püha Laurentsiuse: Kristus ristil (Tõnis Grenzstein, 1895)
85. Nõva Püha Olevi: Kutsuv Kristus ja Kristus ristil (L. R. Michelson; annetatud 1820)
86. Orissaare: altarimaal puudub
87. Otepää Maarja: Kristus ristil (Theodor Albert Sprengel, 1880)
88. Paide Püha Risti: Taevaminemine (Nikolai von Baranoff, 1848, Peterburi keiserliku kabeli maali järgi, mille autoriks oli Carl Timoleon von Neff)
89. Paistu Maarja: Kristus ristil (Johann Karl Ludwig Maddaus, 1852)
90. Palamuse Püha Bartholomeuse: Püha õhtusöömaaeg, Kristus ristil ja Ülestõusmine (kolm maali Johann Dietrich Neuhauseni altariseinal, 1696)
91. Paldiski Nikolause: Ülestõusmine (tundmatu kunstnik saksa kunstniku Bernhard Plockhorsti järgi, 1888)
92. Petseri Peetri: Kutsuv Kristus (Olga Oboljaninova Krümmer, 20. s; vt ka Tapa)
93. Piirsalu: Kristuse sündimine (koopia Antonio da Corregio maalist Karjaste kummardamine, u 1529–1530, mis asub Dresdenis; vt ka Viru-Jaakobi)
94. Pilistvere Andrease: Kristus ristil (Sally von Kügelgen, 1901)
95. Pindi Jaani: Kristus ristil (koopia Rudolf von zur Mühleni altarimaalist Rõuge kirikus)
96. Prangli Laurentsiuse: Kristus päästab uppuva Peetruse (Carl Siegismund Walther, 1857?)
97. Puhja Dionysiuse: Kristus ristil (Anton Bauer, 1859)
98. Põltsamaa Niguliste: Naised leiavad tühja haua (Fra Angelico järgi Woldemar Krüger, 1869, pärineb Tartu ülikooli kirikust)
99. Põlva Püha Neitsi Maarja: Ülestõusmine (Friedrich Ludwig von Maydell, 1845)
100. Pärnu Eliisabeti: Ülestõusmine (van der Kann, 1854)
101. Pärnu-Jakobi: Kristus ristil (Eduard von Gebhardti maali järgi Tallinna toomkirikus Ants Laikmaa, 1901–1902)
102. Pöide Maarja: altarisein hävinud, vitraažaken Kristus ristil (Andrei Lobanov, 1990. aastad)
103. Püha Jakobi: Taevaminemine (Heinrich Oswald von Sass, 1903); altarimaali varju jäävad puidule maalitud Jeruusalemma hooned, altariseina valmistas tisler Gottfried Böhme (1753) 
104. Pühajõe Maarja: vitraažaken; varasem maal: Taevaminemine (R. Auer, 1899; praegune asukoht altariruumi lõunaseinal)
105. Pühalepa Laurentsiuse: altarisein hävinud, vitraažaken Õnnistav Kristus (Valev Sein, 1993)
106. Rakvere Kolmainu: Püha õhtusöömaaeg (18. s); algne maal oli kuni 1957. aastani kinni kaetud maaliga Kristus ristil (Carl Siegismund Walther, 1854)
107. Randvere Peetri: Ülestõusnu ilmub jüngritele (Otto Zoege von Manteuffel, annet. kirikule 1872)
108. Rannamõisa: Taevaminemine (Ardo Sivadi, 1947)
109. Rannu Püha Martini: Kristus ristil (Rudolf von zur Mühlen, 1890)
110. Rapla Maarja-Magdaleena: Kristus ristil (Carl Siegismund Walther, 1862)
111. Reigi Jeesuse: Kristus Ketsemani aias (1897, koopia J. M. H. Hoffmanni sakraalmaalist); kirikus asuvad ka maalid Ristilt mahavõtmine (16. s), Püha õhtusöömaaeg (kaks maali, mõlemad 17. s, üks neist arvat. 1690. a sisse pühitsetud puukiriku altari) ja Kristus ristil (17. s)
112. Ridala Püha Maarja-Magdaleena: Püha õhtusöömaaeg (17. s – Berendt Lorentzi valmistatud altarisein, 1678)
113. Risti: Kristus ristil (Eduard Karl Franz von Gebhardti autorikoopia, u 1870; vt Tallinna toomkirik, vrd Pärnu-Jakobi)
114. Roosa Jakobi: Kristus päästab uppuva Peetruse (Rudolf Julius von zur Mühlen, 19. s viimane kümnend); vana altarimaal Kolgata (tundmatu kunstnik, 18. või 19. s)
115. Ruhnu Püha Magdaleena: uues kirikus Kutsuv Kristus (Carl Blochi järgi Severin Nilson, u 1912); vanas kirikus altaripilt Kristus Ketsemani aias (tundmatu autor, u 1859)
116. Rõngu Mihkli: Kristus ristil (tundmatu kunstnik, 1901)
117. Rõuge Maarja: Kristus ristil (Rudolf von zur Mühlen, 1880. aastad).
118. Räpina Miikaeli: Ülestõusnu ilmub Maarja Magdaleenale ja Kristuse taganutmine (C. Antropoff, 1871)
119. Saarde Katariina: Kristus ristil (Johannes Behse, 1862)
120. Saaremaa Jaani: Kolgata-stseeni kujutav puitnikerdus maalitud taustal (Dietrich Walther, 1709?)
121. Saksa Lunastaja koguduse Nõmme Lunastaja kirik: altarimaal puudub
122. Saku Toomase: altarimaal puudub
123. Sangaste Püha Andrease: Kristus ristil (u 1883) ja Püha õhtusöömaaeg (19. s I pool)
124. Saue Pauluse: altarimaal puudub
125. Simuna Siimona ja Juuda: Kristus ristil (Carl Siegismund Walther, 19. s keskpaik)
126. Sindi: altarimaal puudub
127. Soome Püha Peetruse: vt Tallinna Rootsi-Mihkli
128. Suure-Jaani Ristija Johannese: Kristus ristil (Guido Reni järgi arvat. tundmatu itaalia kunstnik, u 1874)
129. Taagepera Jaani: Kristus ristil (19. s II pool)
130. Tahkuranna: Ristilt mahavõtmine
131. Tallinna Jaani: Kristus ristil (Karl Gottlieb Wenig, 1867)
132. Tallinna Peeteli: altarimaal puudub
133. Tallinna Püha Neitsi Maarja toomkirik: Kristus ristil (Eduard von Gebhardt, 1866)
134. Tallinna Püha Vaimu: figuuride ja maalingutega kappaltar (Bernt Notke, 1483)
135. Tallinna Rootsi-Mihkli: Püha õhtusöömaaeg (Abraham Jansz van Diepenbeecki järgi, 18. s algus, Mihkli kiriku altariseinale paigutati 1794)
136. Tallinna Toompea Kaarli: apsiidifresko Kutsuv Kristus (Johann Köler, 1879), freskod Kristuse sündimine, Püha õhtusöömaaeg ja Kristuse taganutmine (Sally von Kügelgen, 1889)
137. Tamsalu Lunastaja: altarimaal puudub
138. Tapa Jakobi: Kutsuv Kristus (Olga Oboljaninova Krümmer, 1931)
139. Tartu Maarja: altarimaal puudub, kiriku ajalooline sisustus hävinud
140. Tartu Pauluse: tiibaltar Kristus ristil koos Peetruse, Ristija Johannese, Maarja ja Pauluse maalitud figuuridega, suletud olekus Maarja kuulutamine (Kuutti Lavonen, 2015)
141. Tartu Peetri: Kutsuv Kristus (Johann Köler, 1897)
142. Tartu Soome: altarimaal puudub
143. Tartu Ülikooli-Jaani: altarimaal puudub, Jaani kiriku ajalooline sisustus hävinud
144. Tarvastu Peetri: Kristus ristil (Theodor Thieme, Dresden, 1859)
145. Tori Püha Jüri: altarimaal puudub
146. Torma Maarja: Kristus ristil (Pavel Šiltsov, 1868)
147. Treimani Matteuse: Kristus päästab uppuva Peetruse (Henry James Richteri järgi)
148. Tudulinna Rahu: vitraažaknad
149. Tuhala Kaarli: kantselaltaril maalid Kristus ristil, Naised leiavad tühja haua ja Püha Vaim (17. s) ning kolm uuemat (18. s): Mooses, Ingel pasunaga ja Ingel palmioksa ja pärjaga
150. Tõstamaa Maarja: Kristus seab armulaua (tundmatu kunstnik, u 1863)
151. Türi Püha Martini: Püha õhtusöömaaeg ja Kristus ristil (maalid Christian Ackermanni altariseinal, 1693)
152. Urvaste Püha Urbanuse: Kristus ristil (tundmatu kunstnik, u 1889); varasem altarimaal: Kristus Ketsemani aias (Carl Siegismund Walther, 1855)
153. Vahastu: Kristus ristil (Carl Siegismund Walther, 1840?)
154. Valga Jaani (Peetri-Luke kogudus): Ülestõusmine ja Püha õhtusöömaaeg (tundmatu kunstnik, 19. s I pool)
155. Valjala Martini: Kristus ristil (Guido Reni järgi Hugo Macker, 1885; vrd Karja), Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci järgi); talvekirikus (pastoraadi kirikusaalis) Ülestõusnu – tee, tõde ja elu (Ain Vares, 1999)
156. Vara Brigitta: Kristus ristil (Heli Tuksam, 1990); varasem altarimaal Kristus ristil (E. Moritz, 1848) varastati 1990. aastal; lõunaseinal maal Usutunnistus (Gustav Magnus Reinfeldt, 1756)
157. Varbla Püha Urbanuse: Kristus ristil (Carl Siegismund Walther, 1860); kolm maali 17. sajandist: Kristuse sündimine, Kristuse ülestõusmine, Kristuse taevaminemine
158. Vastseliina Katariina: Ülestõusmine (Fra Angelico järgi tundmatu kunstnik (Woldemar Friedrich Krüger?))
159. Vigala Maarja: Kristus Ketsemani aias (G. M. Künnap?, 19. s II pool) ja Kristus ristil (17. s lõpp); seinal varasem altarimaal: Püha õhtusöömaaeg (17. s lõpp)
160. Viimsi Püha Jaakobi: altarimaal puudub
161. Viljandi Jaani: vitraažaken
162. Viljandi Pauluse: Kristus ristil (Karl Christian Andreae, 1866)
163. Viru-Jaakobi: Kristuse sündimine (Antonio da Corregio järgi Sally von Kügelgen, 19. s; vt ka Piirsalu); altariseina alumine maal: Kristus seab armulaua (Carl Siegismund Walther, 1852); Tudu kirikus: Kutsuv Kristus (A. W., 1909)
164. Viru-Nigula: vitraaž Taevaminemine (Andrei Lobanov, 2010); varasem altarimaal: Kristus ristil (Paul Raud, 1901, toodud Viru-Nigulasse 1940. aastatel Tallinna Püha Vaimu kirikust); hävinud altarimaal: Taevaminemine (Buck, 1902)
165. Vormsi Püha Olavi: altarimaal puudub
166. Võnnu Jakobi: Kristus ristil (Otto Friedrich von Moeller, 1873)
167. Võru Katariina: Kristus ristil (F. Bogantz (?), 1855)
168. Väike-Maarja: Taevaminemine (Ernst Friedrich von Liphart, 1902)
169. Vändra (Martini): Kristus ristil (tundmatu kunstnik)
170. Äksi Andrease: Kristus ristil (Julie Hagen-Schwarz, 19. s)

Teemade kaupa jagunevad pea- ehk kihelkonnakirikute või peamiste kogunemiskohtade jumalateenistuslikus kasutuses olevad altaripildid järgmiselt.

ÕNDSUSLOOLISED TEEMAD

Kristuse sündimine ja kirgastamine – kokku 6 maali

Maarja kuulutamine – 1 maal (nr 140)
Kristuse sündimine – 4 maali (nr 42, 93, 136, 163)
Kristuse kirgastamine – 1 maal (nr 44)

Armulaua seadmine – kokku 16 maali

Püha õhtusöömaaeg – 14 maali (nr 39, 42, 43, 67, 70, 90, 106, 112, 123, 135, 136, 151, 154, 155)
Kristus seab armulaua – 2 maali (nr 150, 163)

Kristuse kannatamine ja surm – kokku 85 maali

Kristus Ketsemani aias – 9 maali (nr 2, 7, 12, 23, 82, 89, 111, 115, 159)
Kristus ristil (sh Kolgata stseenid) – 70 maali (nr 3, 6, 11, 16, 17, 19, 24, 29, 30, 32, 33, 34, 37, 38, 41, 42, 48, 49, 51, 52, 53, 56, 58, 59, 60, 63, 64, 69, 70, 72, 75, 81, 84, 85, 87, 89, 90, 94, 95, 97, 101, 109, 110, 113, 116, 117, 119, 123, 125, 128, 129, 131, 133, 140, 144, 146, 149, 151, 152, 153, 155, 156, 157, 159, 163, 166, 167, 169, 170)
Ristilt mahavõtmine – 3 maali (nr 15, 35, 130)
Kristuse haudapanemine – 1 maal (nr 42)
Kristuse taganutmine – 2 maali (nr 118, 136)

Ülestõusmine, taevaminemine, Püha Vaim – kokku 30 maali

Naised leiavad tühja haua – 2 maali (nr 98, 149)
Ülestõusmine – 13 maali (nr 9, 21, 39, 43, 66, 67, 90, 91, 99, 100, 149, 154, 158)
Ülestõusnu ilmumine (sh söömaaeg Emmauses) – 4 maali (nr 5, 42, 107, 118)
Taevaminemine – 7 maali (nr 27, 42, 76, 88, 103, 108, 168)
Maailma Lunastaja – 1 maal (nr 2)
Püha Vaim (tuvina) – 2 maali (nr 42, 149)

KRISTUS – AITAJA JA ÕPETAJA

Kristus päästab uppuva Peetruse – 11 maali (nr 4, 20, 28, 45, 57, 63, 65, 77, 96, 114, 147)
Kutsuv Kristus – 6 maali (nr 54, 85, 92, 115, 136, 141)
Kristus – 4 maali (nr 13, 31, 46, 71)
Kristus paadis – 1 maal (nr 78)

INGLID JA PÜHAD INIMESED

Mõnes kirikus on altariseina lisamaalidel kujutatud eraldi ingleid (149), Moosest (149), Ristija Johannest (78) ja Maarjat (78).

Üksikud teemad reastuvad esinemissageduselt järgmiselt: Kristus ristil (70 maali), Ülestõusmine ja Ülestõusnu ilmumine (kokku 17 maali), Püha õhtusöömaaeg ja Kristus seab armulaua (kokku 16 maali), Kristus päästab uppuva Peetruse (11 maali), Kristus Ketsemani aias (9 maali), Kutsuv Kristus ja Kristus (kokku 10 maali) ja Taevaminemine (7 maali).

Muud teemad on esindatud ühe või mõne maaliga. On veidi üllatav, et nii olulist õndsusloolist sündmust nagu Kristuse sündimine on kujutatud vaid neljal maalil. Osad teemad – näiteks Kristus kutsub lapsi (nr 12, 56) või Kristus kannab risti (nr 22) – on esindatud maalidel, mis käesoleval ajal ei ole altaripildina kasutusel.

Käesolev ülevaade kajastab praegust seisu, nii nagu see alates 16. sajandist kuni tänaseni on välja kujunenud. On selge, et teemavaliku teoloogilised või vagadusest tingitud rõhuasetused on olnud muutumises. Näiteks kolmekümne viiest teadaolevast 16.–18. sajandi alguskümnendi altarist oli 21 juhul altarimaali teemaks püha õhtusöömaaeg, neist 19 põhipildina (Reet Rast. Altar – Jumala laud ja esindusobjekt. – Eesti kunsti ajalugu 2. 1520–1770. Tallinn, 2005, lk 320). Kui veel 19. sajandi algul levisid erinevad teemad nagu Kristuse taevaminemine või Kristuse kirgastamine, siis sajandi teisel poolel muutus konfessionaalse luterluse mõjul valdavaks Kristuse ohvrisurma kujutamine (Tiina-Mall Kreem. Luteri pühakodade sisustus ja altarimaal. – Eesti kunsti ajalugu 4. 1840–1900. Tallinn, 2019, lk 311–312).

Samuti on aja jooksul käsitatud erinevalt altarimaali ülesannet – altari pildiprogramm on seisnud nii (luterlikus võtmes) piiblitõdede õpetamise, usu ja harduse äratamise, mõistuse valgustamise kui hinge ülendamise ja lohutamise teenistuses. Altarimaalide vaimulikku mõju kirikulistele ei maksa alahinnata: «Unustada ei tohi, et 19. sajandil oli eestlastest maarahva jaoks altaripilt sageli ainus maalikunstiteos, mida ta oma elus nägi. Selle mõju kunstihariduseta lihtrahvale pidi olema suur…» (Tiina-Mall Kreem, ibid., lk 313). Siinse ülevaate koostajale rääkis aastakümnete eest üks Jämaja koguduse liige oma kogemusest, kuidas altarimaalil (vt nr 28) kujutatud Kristus justkui elustus ja keeras oma õnnistava käe kantslisse tõusva kirikuõpetaja poole.

Kokkuvõttes saab märkida, et Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku koguduste altaripiltidena kasutatavate maalide teemad on tervikuna võttes valdavalt Kristuse-kesksed ning kujutavad Kristust või õndsusloolisi sündmusi, väljendades luterliku õpetuse ja vagaduse keskendumist Kristusele.

SOLUS CHRISTUS