Olles president, kirjutas Barack Obama Valge maja vaibale: «Moraalse universumi kaar on pikk, aga see kaldub õigluse poole» (The arc of the moral universe is long, but it bends toward justice). Tsitaat näitab hästi, kuidas paljud tänapäeva inimesed usuvad inimkonna vääramatusse progressi ning sellesse, et ajalool on kindel suund. Arvatakse, et inimkond suundub järjepidevalt suurema õigluse, võrdõiguslikkuse ja üksikisiku vabaduste poole.
Lääne inimene peab ennast taolise arengu tipuks. Sellepärast tuleb vana maailma moraalsed arusaamad hüljata ning rajada uus moraal, mis tugineb uutele arusaamadele.
Taoline mõtteviis pole välja ilmunud mitte eikuskilt, vaid selle taust on leitav 18. sajandil elanud filosoof Georg Wilhelm Friedrich Hegeli mõttekäigust. Hegeli järgi asub jumalus maailmas ja selle ajaloolises kulgemises. Ta uskus, et Jumal pole mitte sellest maailmast eraldiseisev olend, vaid Jumala vaim väljendab ennast ajaloo ja progressi kaudu. Sellepärast suundub ajalooline areng lõpliku eesmärgi ja tõe poole.
Hegeli mõtteviisi kohaselt saab Jumala ilmutusest seega ajaloolise protsessi muutuv suurus. Jumala ilmutus ei ole enam ainukordselt apostlitele ilmutatud asi, vaid see on protsess, milles Jumala ilmutus saab inimestele nähtavaks ajaloo jooksul. Nõnda samastatakse ajaloo kulg Jumala juhtimisega ning määravaks saab see, mis suunda asjad tunduvad kalduvat.
Pärast Hegelit on väga kindlalt võetud omaks arusaam, et ajalugu ise juhib meid lõpliku tõeni. Keegi on öelnud et usk progressi on modernismi jaoks sama fundamentaalne, kui Kristuse teine tulemine kristluse jaoks. Usk progressi on kesksel kohal paljudes tänapäeva poliitilistes vaadetes ja ideoloogiates. Sellepärast öeldakse sageli, et meie aja teisitimõtlejad on «ajaloo valel poolel». Taolisel puhul mõeldakse, et ajalugu areneb vääramatult teatud eesmärgi poole ning väite esitajad teavad, millises suunas ollakse liikumas.
Taolise mõtteviisi ülevõtmine on ohtlik, sest see teeb võimatuks praeguse hetke maailma ja selle eksituste kritiseerimise. Tuleb vaid liikuda sellega kaasa, sest Jumal tundub inimesi selles suunas juhtivat.
Siiski on igal ajastul ka oma ebakohti, mille üle hakkavad kohut mõistma järgmised põlvkonnad. Nad imestavad, kuidas meie aja inimesed võisid taolisi asju lubada või kuidas küll suutsime mingist asjast niimoodi mõelda. Seega on meil vaja meist endist ja meie ajastust väljaspool olevaid mõõdupuid, mis annaksid teada, kas meie suund on õige või mitte.
Sellepärast peavad kristlased alati hindama praegust ajastut Piibli valguses ning mitte Piiblit praeguse ajastu valguses. Jesaja raamat tuletab meile meelde: «Minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand.»
Artikkel on algselt avaldatud ajalehes Uusi Tie.
Tõlkinud Illimar Toomet