MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellimusel korraldatud küsitluse andmeil toetab 55% Eesti kodanikest põhiseaduse muutmist selliselt, et abielu määratletaks ühe mehe ja ühe naise liiduna.

Eeldusel, et rahvahääletusest võtavad osa vaid antud küsimuses seisukohta omavad inimesed ning need, kes vastasid «Ei oska öelda», ei osale, hääletaks põhiseaduse muudatuse poolt praeguse seisuga 61% ja vastu 39%.

Mittesiduva iseloomuga rahvaküsitluse läbiviimine 2021. aasta kohalike valimiste ajal on kirjas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonilepingus.

10.–17. augustini toimunud küsitluse viis 1000 valimisealise Eesti kodaniku seas läbi uuringufirma Norstat Eesti AS. Inimestele esitati küsimus järgmises sõnastuses: «Kas Teie arvates tuleks põhiseadust täiendada nii, et abielu sõnastataks kui ainult ühe naise ja ühe mehe vaheline liit?» Värskeimate tulemuste põhjal vastas 55% küsitletutest «Jah» või «Pigem jah», 35% «Pigem ei» või «Ei» ning 10% «Ei oska öelda».  

Võrreldes juulis läbi viidud küsitluse tulemustega, kui antud teemal igakuist küsitlemist alustati, ei ole numbrid märgatavalt muutunud.

Erakondade toetajate vaated

Põhiseaduse muudatuse pooldajad on enamuses praeguste koalitsioonierakondade toetajate seas ning vähemuses opositsioonierakondade toetajate seas. Viimaste tulemuste põhjal toetab muudatust 90% EKRE, 69% Keskerakonna ja 69% Isamaa toetajatest.

Opositsiooni ning Eesti 200 toetajate seas on muudatuse pooldajaid oluliselt vähem. Viimaste tulemuste põhjal toetab seda 31% SDE, 37% Reformierakonna ja 38% Eesti 200 toetajatest.

Kirikute seisukohad

2017. aasta advendikõnes esitas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ettepaneku sõlmida erakondade ja teiste ühenduste vahel ühiskondlik kokkulepe, mis sisaldaks põhiseaduse täiendamist sättega, mis sõnastab selgelt abielu ainult ühe mehe ja ühe naise vahel sõlmitud liiduna, ja seejärel võimaldaks astuda järgmise sammu ning reguleerida kasvõi eriseaduse tasemel ülejäänud koos- ja ühiseluviisid.

Sama aasta detsembris asus ka Eestis tegutsevaid kristlikke kirikuid ühendav Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) seisukohale, et põhiseaduses tuleb abielu määratleda ühe mehe ja ühe naise liiduna.

24. aprillil 2018 võttis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikukogu vastu otsuse: «Toetada Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamist sättega, mis sõnastab abielu ainult ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna».

Kirikukogu otsuse seletuskirjas on öeldud:

«Kiriku hool perekonna eest põhineb traditsioonilisel kristlikul arusaamal abielust kui ühe mehe ja ühe naise liidust. See pole pelgalt inimlik traditsioon, vaid tugineb Jumala ilmutusele pühakirjas ning on nõnda mõistetud kõigi kristlaste poolt kõigil aegadel. Inimeste südametunnistuses ja looduse korralduses väljenduv Jumala seadus on sellisena kättesaadav kõigile inimestele.

Dokument «Kiriku sotsiaalne sõnum» (Konsistoorium, 2005) sedastab:

Jumal lõi inimese meheks ja naiseks. Kirik peab abielu ja perekonda Jumala poolt rajatud institutsiooniks, ühiskonna ja inimsuhete nurgakiviks. Piibel mõistab kirikut – Jumala rahvast – Jumala perekonnana ja võrdleb kiriku ja Jumala suhet mehe ja naise suhtega. Kristlikus traditsioonis on perekond mehe ja naise monogaamne ühendus, mis põhineb armastusel, vastastikusel teenimisel ning soovil saada ja kasvatada lapsi. Stabiilne perekond loob ka stabiilse ja turvalise ühiskonna. Riigi ülesanne on kõigi vahenditega soodustada tugeva perekonna arengut ja püsimist. Abielu ja perekonna mõistet ei tohi seadusandluse kaudu laiendada muudele inimeste kooselu, vastastikuse abistamise, toetamise ja kooperatsiooni vormidele. Kõik sellised ühendused võivad tegutseda lepingulisel alusel või mingit laadi ühingu või seltsina. Neile ei saa laiendada üksnes perekonnaga seotud õigusi ja kohustusi.

Praegusel ajal on perekond rünnaku all. Ühelt poolt on see ohustatud vääritimõistetud vabaduse kuritarvitamise poolt, mis nõrgestab perekonna liikmete vastastikust pühendumust ja vastutust. Teisalt soovitakse abikaasade vastastikuse pühendumise olulist märki – avalikult sõlmitud abielu – defineerida ümber nõnda, et see mõiste tähistaks ka muid liite peale ühe mehe ja ühe naise vahelise ühenduse.

Kiriku ülesanne on kuulutada evangeeliumi, olles nõnda maailma valguseks ja maa soolaks. Just see on põhjus, mille pärast Kirik püüab ühiskonda ja selle norme – ka Põhiseadust – kujundada nõnda, et need peegeldaksid Jumala head tahet kõigi inimeste jaoks.»