Johannese 13:1–17

Kiidetud olgu Jeesus Kristus!

Oma jüngrite jalgade pesemisega Jeesus tõstab esile mõned olulised aspektid, mis iseloomustavad kaasinimese teenimist.

Kõigepealt Ta näitab, et ligimese teenimine on väga tähtis.

Mida sa teeksid, kui tead, et kaheteistkümne tunni pärast pead surema vägivaldset surma? Kas sa tahad olla üksi ja palvetada või korrastada oma viimseid mõtteid? Või hoopis veedad oma viimsed tunnid lähedaste keskel? Millele sa rõhu asetad? Kas igapäevastele jooksvatele küsimustele või igavikulistele asjadele?

Jeesus teadis, et Tema jaoks on tulnud aeg lahkuda siit maailmast. Ta tegi midagi täiesti ootamatut, võttis kausi veega ja pesi oma õpilaste musti jalgu. Kes meist raiskaks aega sellisele toimingule, kui lõpp on lähedal? Küllap mitte keegi. Aga Jeesus tegi seda. Loomulikult tahaks kohe küsida – miks? Ju Ta tahtis näidata oma jüngritele, kui tähtis on üksteise alandlik teenimine.

Paulus ütleb, et me ei teeks midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peaksime alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast, nii et ükski ei pea silmas mitte ainult oma, vaid ka teise kasu. Ta lisab: «Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks.» Miks Jeesus alandas ennast? Loomulikult selleks, et demonstreerida oma armastust ja näidata, et miski muu ei iseloomusta armastust nii hästi kui alandlik teenimine. Eriti tähtis on siinjuures see, et ka reetur Juudas viibis jüngrite keskel ja sai osa Jeesuse armastuse avaldusest.

Mõelgem sellepeale siis, kui tunneme, et meie armastus ja teenimine lõpeb kiriku ukse taga või kui arvame, et meil ei ole kohustust teenida neid, kes ei vasta meie pingutustele.

Kord oli ema Teresa avamas üht vaestemaja Ühendriikides. Ühe suure raadiojaama reporter küsis ema Teresa käest, kas on midagi, mida ta saaks tema heaks teha. Küllap ta arvas, et ema Teresa küsib annetust või meedia toetust heategevusele, kuid vastus kõlas hoopis nõnda: «On küll. Otsi kedagi, keda keegi ei armasta, ja armasta teda.»

Kaasinimese teenimine, hoolivuse ilmutamine käegakatsutaval moel on kristlase jaoks kõige tähtsamal kohal.

Ühe olulise asjana tuleb ära märkida Jeesuse arusaama, et Isa on andnud Tema kätte kõik ning et Ta on pärit Jumala juurest ja läheb tagasi Jumala juurde. Jeesus oli ja on siiski maailma Issand. Tema oli kõige vähem kohustatud kalurite ja põllumeeste jalgu pesema. Kuid teades, et alandlik teenimine ei vähenda Tema jumalikku olemust, pesi Ta oma õpilaste jalad puhtaks.

Jüngritele antud õpetunnist võib järeldada veel seda, et meile enestele on ülimalt vajalik, et Jeesus meid teenib. Jeesus ütleb Peetrusele: «Kui mina sind ei pese siis ei ole sul osa minuga.» Arvan, et jalgade pesemine oli üksnes viide sellele, mis juhtus Suurel Reedel. Kui me ei lase end patte pesta puhtaks ristil valatud Issanda verega, siis ei ole meil tõesti osadust Temaga.

Sarnaselt Peetrusele on paljude puhul uhkus see, mis ei luba Jeesusel neid puhastada. Tahetakse seda ise teha või arvatakse, et ollakse küllalt puhtad ega vajata kellegi abi. Enda süüdlaseks tunnistamine eeldab eneseuhkuse maha surumist ja alandumist andestuse vastuvõtmiseks. Seda ei ole sugugi kerge teha, pigem püütakse patt maha salata ja seega end ise õigeks tunnistada. Paraku lauka auku uppuja ei saa end ise päästa. Ta ei saa ennast juukseidpidi soost välja tirida, selleks on vaja kellegi teise abi. Meie endi jõupingutused ei tee meid karvavõrdki puhtamaks jumalariiki sisenemiseks. Tõesti, nii kaua kui me ei lase end Jeesusel pesta, ei ole meil osadust Temaga. Nii kaua kui me ei tunnista oma pattu ja ei palu andeksandmist, niikaua, kui me ei usu, et Jeesuse ristisurm on piisav hind meie pattude eest maksmiseks, niikaua oleme igaveseks hukka mõistetud. Sellisele perspektiivile mõeldes tõusevad ihukarvad püsti. Minu arust on see piisav põhjus, et sarnaselt Peetrusele loobuda valest tagasihoidlikusest ja öelda: «Issand, ära siis pese üksnes mu jalgu, vaid ka käsi ja pead.»

Jeesus on kutsunud meid järgima oma eeskuju, see tähendab ohverdama ennast teiste teenimiseks. Vahel võib see tähendada oma elu loovutamist, aga vahel kõigest kaasinimese ärakuulamist, siis, kui sul selleks just kõige vähem aega on. Paraku on meil ka selleks vaja Jumala abi. Armastada ligimest, eriti kui see on su vaenlane, suudame siiski üksnes Püha Vaimu toel. Soovin meile kõigile Tema ligiolekut ja juhtimist. Aamen.