Luuka 4:14–21

Kiidetud olgu Jeesus Kristus!

Oleme ajahetkes, kus paljud teevad või on juba teinud endale plaane käesolevaks aastaks või isegi kaugema tuleviku jaoks. Taolistel kordadel soovitatakse, et igaüks teeks endale selgeks, kuhu ta tahab välja jõuda. Millised on püüdlused ja eesmärgid? Harilikult ei ole aega sellistele asjadele mõelda. Elu surub peale ja ei anna aega maha istumiseks ning elutee eesmärkidele mõtlemiseks. Kui paljud meist on selle aasta esimestel nädalatel leidnud aega tõsiseks mõtiskluseks oma elusihi üle või siis koguduse tuleviku üle? Mis on see, mida tahame saavutada sellel aastal? Mis on tähtsaim ja mis on vähem tähtis eesmärk, mille püstitame äritegevuses, isiklikult enda elus ja oma koguduse elus? Aga võib olla sa ei mõtlegi sellis moel. Võib olla sa võtad elu nii, nagu see tuleb – üks päev korraga.  Mõlemal lähenemisviisil on omad õigustused. Kindlasti pole mõtet lasta ennast aheldada kõigest sellest, mis võib juhtuda. Küll siis muretsed, kui aeg selleks käes on. Kuid samas ei tee paha olla ettevalmistatud, vaadata ettepoole ja mõelda selle peale, mida oma eluga peale hakata või kuidas Jumal saaks meid läheneva kuu või aasta jooksul viljakalt ära kasutada.

Ma olen kindel, et Jeesus ei mõelnud meie kaasaegsete kombel oma tuleviku peale, kuid küllap Ta mõtles selle peale, kuhu Ta läheb ja mis hakkab juhtuma. Tänane evangeeliumitekst on selle kinnituseks. Kuuldud tekst on otsekui Naatsareti manifest. See on Jeesuse pidulik avaldus Tema ülesande ja tegevuse avalikustamiseks. Ta tsiteerib prohvet Jesaja raamatu 61. peatükki ja ütleb selle peale: «Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud.» Paari salmiga Ta võtab kokku oma elutee eesmärgid. Tuleb tunnistada, et need erinevad üsna suuresti neist, mida inimesed tavaliselt endi jaoks seavad. Raske uskuda, et keegi endale vabatahtlikult sellised ülesanded võtab, väljaarvatud ehk need, kes seda teadlikult teevad, nagu misjonärid ja halastustöö tegijad.

Laskem veel kord kõlada Jeesuse sõnadel: «Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabaks laskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat.» Vaadelgem nüüd seda manifesti osade kaupa.

«Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit.» Jeesus on tulnud sõnumiga, mis peaks ju rõõmustama kõiki. Miks siis rõhuasetus on vaestel? Küllap Jeesus tahab teadvustada, et Jumala riigis ei ole soosimist. Seal ei suhtuta eelarvamusega harimatutesse ja vaestesse. Vana Testamendi prohvetid on ikka ja jälle kirunud rõhumist ja ebaõiglust. Miks? Sest Jumal on vaeste ja tagakiusatute poolel. Jeesuse rõõmusõnum kõlab küll kõigile, nii vaestele kui rikastele, kuid erilist rõõmu ja lootust toob see vaestele, sest selle maailma ebaõiglus ei pääse taevariiki. Tegelikult on taevariigil eeskoda juba siin maa peal. Selleks on kristlik kirik, kristlaste kogudus. See tähendab, et juba meie keskel peaks valitsema enam vähem selline olukord nagu jumalariigis. Jeesuse surm ja ülestõusmine annab igale inimesele võimaluse saada Jumala lapseks. Kõigil on võrdne võimalus suhelda Loojaga. Kirik on ainuke koht maailmas, kus ei saa ega tohi eristada inimesi nende töö, hariduse või jõukuse järgi.

Jeesuse järgmine ülesanne on kuulutada vangidele vabadust. See sõnum on suunatud neile, kes on suletud väljapoole Jumala laste laagrit. See ei ole füüsiline vangistus, vaid vaimne. Jeesus on tulnud vabastama inimesi nende mineviku haardest, nende patu köidikutest. Maailm kubiseb inimestest, kes on minevikus juhtunud asjade vangistuses, valu ja vihkamise küüsis. Küllap meilgi on halbu harjumusi, on eksimusi ja süüd, mis meid aheldavad ja millest soovime vabaneda. Me  ei saa ise ennast vabastada patust, millesse aeg ajalt langeme. Kuid Jeesus suudab seda. Sellepärast Ta kuulutabki vangidele vabaks laskmist. Jeesuse tegevuse iseloomustamiseks on pühakirjas kasutatud tihti väljendit – lunastustöö. See tähendab, et Ta on maksnud orja vabastamise eest lunaraha. Jeesus ise ütleb, et Ta on tulnud andma oma elu lunaks paljude eest. Me ei tarvitse enam olla nende jõudude lõa otsas, kes soovivad meie vangistust. Ja mis veelgi tähtsam, me ei pea enam kartma surma, kuna Jeesus on maksnud patu poolt nõutud lunahinna. Me oleme vabad Jumala lapsed, vabad Teda armastama ja Temast rõõmu tundma.

Sama liini pidi jätkates Jeesus ütleb, et Ta on tulnud kuulutama pimedatele nägemist. Ta peab siin silmas neid, kes on pimedad mitte nägemisvõime puudumise pärast, vaid sellepärast, et nad elavad pimeduses. Nii nagu Jesaja ütleb: «Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust, kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus.» Messia tulemine tähendab valguse tulekut pimedasse maailma. See tähendab seda, et need, kes seni komistades ja kobamisi püüdsid järgida Issandat, võivad nüüd selgelt näha teerada. Jeesus on andnud meile väga selge järgimise eeskuju. Oma sõnade ja tegudega Ta näitab meile, kuidas me saame ja peame elama Jumala käskude all. Püha Vaimu abil Jumal avab meie pimedad silmad nägema maailma nii nagu Tema seda näeb. Siis me märkame  vaesust ja rõhumist, millest Jeesus on tulnud inimesi vabastama. Näeme siis asju õiges perspektiivis, näeme oma tuleviku õiges valguses.

Lõpuks Jeesus kuulutab Issanda meelepärast aastat. Moosese seadus kindlustas, et iga viiekümnes aasta oli juubeli aasta, mil kõik orjad tuli vabaks lasta. Jeesus ütleb, et see aasta on saabunud, mitte küll selle seaduse otseses tähenduses, vaid saabunud on tõeline juubeliaasta, Issanda meelepärane aasta, kus Jumal vabastab kõik rõhutud ja vaevatud. Evangeeliumi tõde seisnebki vabaduses, meie vabaduses Jumala ees.

Sellise sõnumi on Issand jätnud meile. See ei ole üksnes Tema enda elutöö manifest, vaid see annab ka meie kuulutustegevusele kindlad raamid. Kui Kristuse maapealseks ihuks on Tema kirik, siis meie oleme selle ihu liikmed ja meil tuleb jätkata seda sama misjoni, mida Jeesus alustas Naatsareti sünagoogis. Keegi meist ei ole nii täiuslik misjonär, nagu oli seda Jeesus Kristus. Üksik kristlane on jõuetu, aga kõik üheskoos, Püha Kirikuna suudame täita ülesande, mille Jeesus meile jättis. «Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud.» Kui sa arvad, et see on üksnes vaimuliku töö, siis sa eksid. Igal kristlasel on siin oma ülesanne täita. Kindel see, et vähestel on oskus selgitada võhivõõrale evangeeliumi tõdesid, aga see ei tähenda, et neil oleks väiksem roll täita. Püha Paulus ütleb, et meil igal ühel on oma eriline anne, olgu see kasvõi meisterlik kartulikoorimine, ka seda oskust saab rakendada kiriku töös. Paulus tuletab meile meelde, et keha need osad, mis tunduvad olevat nõrgemad, on tingimata hädavajalikud ja neid, mis meile ihus tunduvad olevat autumad, ümbritseme erilise auga.

Armsad õed ja vennad. Vaatamata sellele, kas me oleme või ei ole seadnud endile selleks aastaks ülesandeid, on püstitatud üks eesmärk, mille saavutamiseks oleme kõik, kui Kristuse maapealse ihu liikmed, kutsutud tööd tegema: kuulutama vaestele rõõmusõnumit, vangidele vabaks laskmist, rõhututele vabadust ja pimedatele nägemist ning kuulutama Issanda meelepärast aastat. Jõudu tööle! Aamen.