Postimehes ilmunud artiklis (01.07.2020) kirjutas teoloogiadoktor ja EELK reservvaimulik Johann-Christian Põder, et luterlikus käsituses on muutunud arusaam nii homoseksuaalsusest, mida ei peeta enam patuks, kui abielust, mis on nüüd avatud ka samast soost paaridele. Tema sõnul tugevdab samasoolistele abiellumise võimaldamine abielu institutsiooni, kuna see väljendab armastust, usaldust ja vastutustunnet.
Teoloogiadoktor Põder esitab kristlikust usust hälbivaid seisukohti justkui teistes luterlikes kirikutes toimunud teoloogilist arutelu vahendades, ent ometi selliselt, et jääb kõlama arusaam: luterliku eetika positsioon on muutunud ja varasem õpetus on ümber hinnatud. Samas vaikib Põder maha oma kiriku ametliku positsiooni, mis on juhtnööriks Eesti luterlastele.
24. aprillil 2018 otsustas EELK kirikukogu toetada Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamist sättega, mis sõnastab abielu ainult ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna. «Kiriku ülesanne on kuulutada evangeeliumi, olles nõnda maailma valguseks ja maa soolaks. Just see on põhjus, mille pärast Kirik püüab ühiskonda ja selle norme – ka Põhiseadust – kujundada nõnda, et need peegeldaksid Jumala head tahet kõigi inimeste jaoks,» öeldakse kirikukogu otsuse seletuskirjas.
Esitame järgnevalt mõned tsitaadid härra Põderilt ja toome ära Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ametliku positsiooni, nii nagu seda on väljendatud erinevates avaldustes ja otsustes.
Muutunud arusaam abielust?
Johann-Christian Põder: «Tänase luterliku eetika järgi ei peaks abielu ja teiste sotsiaalsete institutsioonide puhul lähtuma nende n-ö otsesest jumalikust päritolust. See tähendaks inimlike eluvormide ja kultuuriliste nähtuste jumalikustamist, nendest tegelikult puuslike tegemist.»
EELK positsioon
«Jumal lõi inimese meheks ja naiseks. Kirik peab abielu ja perekonda Jumala poolt rajatud institutsiooniks, ühiskonna ja inimsuhete nurgakiviks.» (EELK dokument «Kiriku sotsiaalne sõnum», heaks kiidetud 4. oktoobril 2005)
Muutunud arusaam homoseksuaalsusest?
Johann-Christian Põder: «Nii mõnigi on ehk kuulnud, et mõnes kirikus või koguduses on homoseksuaalsust nimetatud patuks. Niisugune arusaam ei ole aga tänases luterlikus eetikas sugugi enesestmõistetav. See nihe ja muutus on seotud muutunud teadmistega ja arusaamaga inimese seksuaalsusest. … Seksuaalset identiteeti mõistetakse inimese kui persooni olulise osana, mille suhtes ei tohiks olla halvustamist ja diskrimineerimist. … Nende arengusuundade pinnalt on mõistetav ka seisukoht, et samasooliste inimeste abielu seadustamine mitte ei kahjusta, vaid rõhutab ja tugevdab abielu institutsiooni.»
EELK positsioon
«Me kinnitame, et abielu on kooselu mehe ja naise vahel ning homoseksuaalse sättumuse praktiseerimine on ühtesobimatu Kristuse järgimisega. Me usume, et neid suundumusi järgides eralduvad kirikud apostlikust õpetusest inimese seksuaalsuse ja abielu kohta.» (Balti luterlike piiskoppide pöördumine 4. novembril 2009)
«Homoseksuaalsus on Piibli järgi patt, mida käsitletakse nii Vanas kui Uuest Testamendis ühtviisi negatiivses valguses. Kristlikus elu mõistmises ega praktikas ei saa pattu «normaliseerida». … Sellest lähtuvalt EELK kirikukogu avaldab, et samasooliste isikute kooselu õnnistamine või koguni laulatamine ei ole kooskõlas Pühakirja ja kristliku usuga.» (EELK kirikukogu avaldus 25. novembril 2009)
«Abielu ja perekonna mõistet ei tohi seadusandluse kaudu laiendada muudele inimeste kooselu, vastastikuse abistamise, toetamise ja kooperatsiooni vormidele.» (EELK dokument «Kiriku sotsiaalne sõnum», heaks kiidetud 4. oktoobril 2005)
