Kui 2014. aastal puhkes ühiskonnas debatt kooseluseaduse üle, asusid suuremad meediaväljaanded toetama seaduse läbisurumist ning loobusid tasakaalustatuse printsiibist. 2020. aasta sügisel, mil tõusis n-ö jätkusõjana päevakorda rahvahääletuse korraldamine abielu küsimuses, valisid meediaväljaanded taas kord poole. Aga seekord viidi läbi meediauuring, mis lubab rääkida juba täpsematest numbritest.

MTÜ Meedia Uurimise Keskuse juht ja endine ajakirjanik Aldo Maksimov tutvustab abielureferendumiga seotud meediakajastuste seire tulemusi väljaandes Postimees ilmunud artiklis.

Uuringuperioodiks on 15. oktoober 2020 kuni 20. jaanuar 2021, mille jooksul ilmus meedias ca 750 käsitlust (analüüs ei hõlmanud maakonnalehti, väiksemaid kultuurilehti, Äripäeva ja venekeelset meediat). Kokku analüüsiti 713 artiklit ning saadet (vt siit).

Koondtulemused on järgmised:

Kõik ERRi kanalid – (referendumi) vastu 72%
ERRi portaal – vastu 68%
ERR tele ja raadio – vastu 76%
Postimees – vastu 59%
Delfi portaal – vastu 68%
EPL leht ja portaal – vastu 78%
Eesti Ekspress – vastu 82%
Maaleht – vastu 84%
Õhtuleht – vastu 68,5%

Selle pildiga on kõnekas vastuolus Eesti ühiskonna hoiakud. Näiteks novembris 2020 läbi viidud Norstati küsitluse kohaselt oleks 63 protsenti vastanutest hääletanud abielu jäämise poolt mehe ja naise liiduks ning 37 protsenti oleks olnud vastu. Referendumil oli valmis osalema 75 protsenti vastanuid.

Aldo Maksimov ütleb kokkuvõtteks, et kui erameedia puhul võib maailmavaateline suunitlus olla mõistetav ja põhjendatud omaniku sooviga, siis rahvusringhäälingut rahastab maksumaksja, kelle hulgas on igasuguste maailmavaadetega inimesi.

Seega võibki kõnealuse uuringu üheks oluliseks tulemuseks pidada küsimust maksumaksja raha eest ülal peetava ja ühiskonna kui terviku huvisid teenima kohustatud Rahvusringhäälingu kallutatusest.