Johannese evangeeliumis on seitse Jeesuse ütlust «Mina olen»:

Jh 6:35,48 – «Mina olen eluleib»

Jh 8:12 – «Mina olen maailma valgus»

Jh 10:7 – «Mina olen uks lammaste jaoks»

Jh 10:11 – «Mina olen hea karjane»

Jh 11:25 – «Mina olen ülestõusmine ja elu»

Jh 14:6 – «Mina olen tee ja tõde ja elu»

Jh 15:1 – «Mina olen tõeline viinapuu»

Neist kaks on leitavad Psalmist 80: karjane ja viinapuu. Jesaja raamatus räägib Jumal Iisraeliga, kasutades sageli sõnu: «Mina olen.» Jumal tõotab olla koos Iisraeliga ja teda hädas aidata. Jumala enesetutvustus nende kahe sõnaga sai hiljem juutluses üheks viisiks Jumalast kõnelemisel. Johannese evangeeliumis räägitakse, kuidas Jeesus ütles neile, kes Teda kinni võtsid: «Mina olengi see», ning see sõna kohutas neid (Jh 18:6): «Kui ta nüüd neile ütles: «Mina olengi see», taganesid nad ja kukkusid maha.»

Kristlane tõlgendab psalmi karjase- ja viinapuuvõrdlusi Johannese evangeeliumi valguses. Mõlemad pildid pakuvad kristlasele tagakiusu ajal lohutust. Psalm kirjeldab maale tunginud vaenlasi, kes hävitavad Issanda viinamäge. Siis on hea meenutada Jeesuse sõnu, et Tema on Hea Karjane, kes on valmis kaitsma oma karja andma elu selle eest (Jh 10:11–15): «Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali –, ta on ju palgaline ega hooli lammastest. Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest.»

Karjase julgus ohverdada end oma lammaste eest äratab armastust ja usaldust. Kristlased saavadki julgusega palvetada (Ps 80:2–4): «Sina, Iisraeli karjane, võta kuulda! Kes Joosepit juhid nagu lambaid, kes istud keerubite peal, hakka kiirgama! Ärata oma vägevus Efraimi, Benjamini ja Manasse ees ning tule meid päästma! Jumal, uuenda meie olukord ja lase paista oma pale, siis oleme päästetud!»

Teine psalmis kasutatud kujund on viinapuu (Ps 80:9–14): «Sina tõid viinapuu Egiptusest; sina ajasid ära rahvad ja istutasid selle nende asemele. Sa tasandasid temale koha, ja ta ajas laiali oma juured ning täitis maa. Tema varjuga kattusid mäed, tema okstega Jumala seedrid. Tema väädid ulatusid mereni ja ta võsud Frati jõeni. Miks oled kiskunud maha tema müürid, nõnda et kõik teekäijad tema küljest nopivad? Metssiga tuustib teda ja loomad väljal on ta paljaks söönud.»

Jeesus ütleb enda kohta, et Ta on viinapuu ning kristlased on oksad Temas (Jh 15:1–10): «Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik. Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud. Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha. Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab. Ja nad kogutakse kokku ja visatakse tulle ja nad põlevad ära. Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida te iganes tahate, ning see sünnib teile. Selles on minu Isa kirgastatud, et te kannate palju vilja ja saate minu jüngriteks. Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse! Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse.»

Hädas olles võivad kristlased meenutada, et kõik nende pihta suunatud löögid tabavad ka Jeesust Kristust. Viinapuud tuustiv ja kristlasi ründav metssiga esitab väljakutse Jeesusele Kristusele endale. Selles võitluses jääb ta alla, sest Jeesus näitab ükskord oma väge ja hävitab oma koguduse vaenlase tohutu jõuga (2Ts 2:7–12): «Vägivalla saladus on juba toimimas, ainult vahelt peab ära kaduma see, kes teda seni takistab. Alles siis ilmub seadusevastane, kelle Issand Jeesus hukkab oma suu hingusega ja kelle ta kõrvaldab oma avalikuks saamisega, kui ta tuleb. Seadusevastase tulemine sünnib saatana mõjul igasuguste vägevate tegude ja tunnustähtedega ja valeimedega ja igasuguse ülekohtu pettusega neile, kes hukkuvad, sellepärast et nad ei võtnud vastu tõe armastust, et nad oleksid pääsenud. Ja seepärast saadabki Jumal neile eksitava jõu, et nad hakkaksid uskuma valet, ja nii saavad kohtualuseks kõik, kes ei ole uskunud tõde, vaid kellele on meeldinud ülekohus.»

Kristlikes tunnipalvetes palutakse Jumalat pöörata oma pale kristlaste poole, et need pääseksid. Palve lähtub Psalmist 80, kus see esineb kahel korral. Kristlik kogudus võib palvetada julgelt Jumala poole, et Ta meenutaks oma viinamäge ja päästaks selle vaenlaste käest (Ps 80:15–20): «Vägede Jumal, pöördu ometi, vaata taevast ja näe ning tule katsuma seda viinapuud ja istikut, mille su parem käsi on istutanud, võsu, mille sa enesele oled tugevaks kasvatanud! See on tulega ära põletatud, see on maha lõigatud; nad on su palge sõitlusest hukkunud. Sinu käsi olgu su parema käe mehe, inimesepoja üle, kelle sa enesele oled tugevaks kasvatanud! Siis me ei tagane sinust! Elusta meid, siis me kuulutame sinu nime! Issand, vägede Jumal, uuenda meie olukord, lase paista oma pale, siis oleme päästetud!»

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015