Soome luterlikud piiskopid on viimastel aastakümnetel järjepidevalt kinnitanud kiriku õpetust, et abielu on ning kirik laulatab üksnes mehe ja naise liitu. Ühiskondlike muutuste tuules on aga viimastel aastatel üha enamad kogudused hakanud korraldama «vikerkaaremissasid» ehk homoseksuaalsele sihtrühmale suunatud missasid.
Samuti teatab pea igal nädalal mõni kogudus, et nende pühakojas laulatatakse nüüd «kõiki paare» – tõlkes: meil pole vahet, kas altari ette astub eri- või samasooline paar. Seejuures tasub tähele panna, et kiriku ametlik õpetus pole kriipsuvõrragi muutunud. Vaikiva kokkuleppe alusel piiskopid rikuvad üksmeelselt oma ametivannet ega võta eksiõpetuse levitamise ning pühakodade rüvetamise vastu mitte midagi ette.
Selles valguses (pigem «pimeduses») võib tunduda, et vastupidine muutus ei ole võimalik. Siiski, siiski – mõned nädalad tagasi teatas Vaasa soomekeelse koguduse ülemõpetaja (kirkkoherra) Teijo Peltola, et kogudus lõpetab vikerkaaremissade pidamise, kutsudes kõiki soovijaid tulema koguduse traditsioonilistele jumalateenistustele. Pealegi ei luba kehtiv kirikukord tal määrata kedagi jumalateenistust pidama tema seksuaalse orientatsiooni järgi, samuti on korraga vastuolus liturgilise värvi muutmine (s.t altari ehtimine 6-värvilise homolipuga).
Taolise otsuse peale puhkenud kära ei ole just väiksemat sorti. Tagajalgadel on kohalik ja üleriigiline meedia. Soome rannikualadel tegutseva rootsikeelse Porvoo piiskopkonna piiskop Bo-Göran Åstrand on juba teatanud, et temale alluvates kogudustes on «kõik teretulnud» (otsekui soome koguduse õpetaja poleks sedasama kinnitanud oma koguduse kohta).
Uudis pole mitte see, et koer hammustab inimest, vaid et inimene hammustab koera. Möirgav lõukoer otsib, keda neelata, aga keegi julgeb talle hambaid näidata.