Teisipäeval alanud kiirete sündmuste virvarr pole veel läbi, aga näib nii, et tulemuseks on EKRE valitsusest väljamanööverdamine ning abielureferendumi ära jätmine. Mitte korruptsiooni eest vastutuse võtmine, vaid just nimelt konservatiivse pöörde ärahoidmine olulises väärtusküsimuses näib olevat Keskerakonna & Co eesmärk.

Portaali Objektiiv peatoimetaja ja hea võitluskaaslane Markus Järvi kirjutas sotsiaalmeedias sel teemal järgmise kommentaari:

«Abielureferendum oli sedavõrd ebaoluline, et selle ärahoidmise nimel oldi valmis:

1) Eestit rahvahääletusel Venemaale ja Saaremaad Lätile loovutama;

2) käivitama kaitsepolitsei suuroperatsiooni vahetult enne rahvahääletuse eelnõu lugemist;

3) kukutama valitsust;

4) kaotama riigikogus sellele vastandudes oma mõistuse ja väärikuse viimased jäänukid;

5) riigikogu liikmete ametlikel ettepanekutel seadma ohtu põhiseaduslikku korda.

Abielureferendum on Eesti lähiajaloo kõige olulisem ebaoluline asi.»

Juba hiljemalt 2014. aastast alates näeme Eesti progressiiv-liberaalse eliidi meeleheitlikku püüdu ükskõik mis hinna eest läbi suruda homopartnerlusseadust, et siis edasi liikuda abielu ümberdefineerimisega. EKRE valitsuses olemine ähvardas need plaanid ära rikkuda.

Kas see «homode värk» on siis Eesti establishment’ile tõesti nii oluline? Mõistagi ainult sedavõrd, kuivõrd see demonstreerib Eesti kuulumist lääne liberaal-revolutsioonilisse väärtusruumi. Truudus sellele, mida peremehed Euroopas ja Ameerikas õigeks peavad – see on oluline. Otsustaval hetkel ilmutab Eesti antikristlik eliit, kellele kuulub tema lojaalsus. Rahvahääletuse nurjamine kõneleb selget keelt, et rahva arvamus ei huvita neid põrmugi.

Kristlastele peaks olema selge, et «liberaaldemokraatlikus» Eestis peetakse sõda kristlike väärtuste vastu, nagu seda tegi ka nõukogude võim. Pühakodadele võidakse ju jagada näpuotsaga katuseraha, aga kristlikel väärtustel ja tõekspidamistel on revolutsionääride meelest aeg ühiskonnaelust taanduda.