Nõnda ütles Issand: Seisatage teedel ja vaadake, küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee, ja käige sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga. Aga nemad ütlesid: «Seda me ei tee!» Ma seadsin vahimehed teie üle: «Kuulake sarvehäält!» Aga nemad vastasid: «Me ei kuula!» Seepärast kuulge, rahvad, ja mõista, kogudus, mis nendega juhtub! Kuule, maa! Vaata, ma saadan õnnetuse sellele rahvale, nende mõtete vilja; sest nad ei pannud tähele mu sõnu ja põlgasid mu Seadust. Jr 6:16–19

Ma kardan, et vaimses plaanis on 2023. aasta riigikogu valimised meie rahva käekäigus saatuslikult oluline murdepunkt.

Oli valimiste manipuleerimisega kuidas oli – siiski jääb faktiks, et märkimisväärne osa eesti rahvast andis täie teadmisega oma toetuse moraalselt väärastunud poliitilistele jõududele, rüvedatele patu- ja surmaparteidele, tõmmates enda peale tõsise süü.

Ma ei räägi lihtsalt ühe poliitilise suuna või kursi eelistamisest teisele, konservatiivse suuna allajäämisest liberaalsele suunale.

Kõnealune osa rahvast andis oma heakskiidu abielu ja perekonna lammutamisele, mida lubavad ette võtta Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid; Marko Mihkelsoni ebasündsatele piltidele; Reformierakonna rõvedate kirjadega kondoomipakkidele; Eesti 200 poolt lubatud abistatud enesetapule; laiemas plaanis kogu sellele deemonlikule ideoloogilisele suunale ja mõtteviisile, mis hävitab rahva enda püsimise aluseid.

Paljud eestlased lahkusid esivanemate radadelt juba aastakümnete eest ning võtsid omaks uued, revolutsioonilised väärtused, toona nõukogulikus vormis. Karja koguduse õpetaja Oskar Leis kirjutas 1962. aastal: «Vähe on neid inimesi järele jäänud, kelle südames veel leidub koht elavale Jumalale ja needki on enamuses kõik vanemad inimesed. Isegi leeritatud noorte keskel paistab silma mõni üksik, kes veel Jumalat kardab ja armastab ning kirikus käib, kuna suur enamus Jumala on unustanud.»

Revolutsiooni edu ja traditsiooniliste väärtuste väljajuurimist ihkav «edumeelne» seltskond tahabki, et kristlus ja kirik kaoksid Eesti ühiskonnast. Suurel osal inimestest on kristlikest väärtustest ja moraalist täiesti ükskõik. Usklike ja pappide jutt ärritab neid.

Kuid sellisel valikul, nagu sündis 2023. aasta valimistel, on meie rahvale väga traagilised tagajärjed. Ülal mainitud tõsiasjad ja valimislubadused olid selgelt hääletajate ees, ja inimesed tegid oma valiku. Me ei saa enam öelda, et meile surutakse neid asju peale kuskilt väljapoolt. Teatud erakonnad lubasid kõike seda ja pälvisid toetuse.

Nende amoraalsed poliitikud ja amoraalsed teod pälvisid inimeste toetuse.

Katekismus tuletab meile meelde Jumala sõna: «Mina, Issand, sinu Jumal, olen vali Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad.» (2Ms 20:5–6)

Meie tänaste valikute tagajärjed võivad ulatuda kaugele üle põlvkondade. Kürieleis!

Kristlik-konservatiivse väljaande Meie Kirik peatoimetajana teen seekord üleskutse kõigile konservatiivsetele kristlastele ja teistele kaaskodanikele, kes peavad oluliseks konservatiivseid väärtusi ja põhimõtteid – mingem 5. märtsil kindlasti valima ja loomulikult hääletagem konservatiivide poolt.

Erakondade toetuse uuringud lähevad üksteisest märkimisväärselt lahku. Siiski on enamikes uuringutes favoriidiks liberaalprogressistlik Reformierakond, kes on peaministriparteina kandnud valitsusvastutust viimased kaks aastat ning kelle võimu ajal on süvenenud Eestis nii moraalne kui majanduskriis ning samuti on tõmmatud koomale isikuvabadusi ja vaigistatud või demoniseeritud valitsuse kriitikuid.

Meie väike armas Eesti ei ela enam üle järgmist nelja aastat autoritaarsete pseudoliberaalide ja globalistide võimu all. Vähemalt mitte endiseks jäädes. Selles mõttes on tõesti kaalul Eesti saatus.

Näidakem, et valimistulemusi ei pane paika ei libaskandaale üles keerutav ja valitsuse poolt rahastatud valelik süsteemimeedia, Venetsueela taustaga firma poolt loodud hämar e-hääletamise süsteem ega avalikku arvamust kujundada aitavad uuringufirmad, vaid et see on meie, valijate kätes.

Iga hääl loeb!

Mind ei tee mitte niivõrd kurvaks ega ka ärevaks see, et liberaalid ja nende kristlikud kamraadid – kristlikud liberaalid – on tõusnud tagajalgadele tubli ametivenna Veiko Vihuri vastu, vaid hoopis see, et peaaegu kõigi konfessioonide juhid vaikivad või siis esinevad väga hillitsetud avaldustega.

Vihuri on teinud enne valimisi ära väga tänuväärse töö ning maalinud puust ja punaseks ette, kuidas kristlane võiks, õigemini peaks hääletama, ilma et patustaks piibellike põhimõtete vastu. Ja siis tulevad liberaalsed kristlased musta valgeks ja valget mustaks rääkima, et sooneutraalsuses ning eutanaasias pole midagi taunitavat ja see on lausa normaalne. Kuidas siis nii, et üks ristiinimene väidab üht ja teine teist? Põhjus on selles, et esimene on traditsiooniline-konservatiivne ja teine nn liberaalne kristlane.

Liberaalne kristlane eitab kõike üleloomulikku – Jeesuse neitsistsündi, Tema imetegusid jne, lõpetades Jeesuse ihuliku taevaminemisega – ning jätab Pühakirjast alles vaid selle, mis on piiratud inimmõistusega seletatav. Liberaalne kristlane ütleb, et imet tegevat Jumalat ei ole olemas, ja sellega ulatab ta ateistile oma käe. Kuid uskumata imedesse ei saa olla usku Jumalasse. Liberaalne teoloogia kasutab ilmalikke uurimismeetodeid ja tegeleb järjest uuenevas ajaloolises kontekstis kristliku usu ja õpetuse pideva ajakohastamisega ehk siis Jeesuse õpetuse edasiarendamisega. Ja see edasiarendamine ongi põhjus, miks need traditsioonilisega põrkuvad.

Mida aga Kristus ütleb Tema õpetuse edasiarendajatele, s.t liberaalidele: «Kui keegi neile [Pühakirja sõnadele] midagi juurde paneb, siis paneb Jumal tema peale need nuhtlused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud. Ja kui keegi võtab midagi ära selle prohvetiraamatu sõnadest, siis Jumal võtab ära tema osa elupuust ja pühast linnast, millest on kirjutatud selles raamatus» (Ilm 22:18, 19). Karmid sõnad.

Nõnda on liberaalne teoloogia pigem uut liiki religioon, mis kasutab küll traditsioonilist kristlikku sõnavara, kuid annab sellele täielikult uue sisu. Kogu imedest täidetud jumalik maailm saab siin sümboolse tähenduse. Kõige tähtsamaks saab inimese kogemus ja Jeesus on vaid  inimlik eeskuju, ei rohkem. Aga kas sääraseid liberaalseid vaimulikke või õpetlasi peab üks tõsine kristlane üldse kuulama? Olen kindel, et mitte. Tõsine ja Jumalat otsiv ristiinimene läheb sinna, kus õpetaja on usklik ja mitte uskmatu.

Ühe juba aastakümnete taguse sarnasest murest kantud kirja leidsin oma bakalaureusetööd tehes EELK Konsistooriumi arhiivist. EELK Tallinna Peeteli koguduse juhatuse kirjas piiskopile aastast 1946 palutakse kohaliku õpetaja äraolemise ajaks määrata tema asetäitjaks «selline sulane, kel on Issanda tunnistus. See, kes praegu on, ei suuda kogudust toita, sest on ise Jumalast kinnitamata hing, mille tõttu kirja pahasti ära seletab. Kogudust ähvardab lagunemine, sest inimesed lähevad tõe toitu mujalt otsima. On lõpmata kahju, kui kodu, kes on lapsi sünnitanud, ei suuda neid elus hoida ja need hiljem surma sisse ja valeõpetuse eksiradadele lähevad». Liberaalide häda ongi selles, et nad mitte ei otsi tõde, vaid nad loovad uut «tõde» ja selles on nad üsna sarnased marksismile.

Liberaalsel teoloogial on oma laastavad tagajärjed. Ei ole üllatuseks, et paljud teoloogiaüliõpilased  on katkestanud oma õpingud, kuna nad on stuudiumi ajal oma usu kaotanud, ja selle põhjustajaks on just ülikoolides kultiveeritav liberaalne teoloogia. Hiljuti oli mul jutuajamine sõbraga, kelle esialgne ind õpingutes EELK Usuteaduse Instituudis on tublisti raugenud ja seda just eelmainitud põhjusel. Liberaalse teoloogia hävitustööd Lääne-Euroopas on võrreldud lausa kommunistliku ideoloogia hävitustööga Ida-Euroopa riikides.

Mida siis Vihuri ütles, et liberaalsed kristlased pahandusid? Ei midagi uut. Ta kordas vaid  tradistsioonilisi, konservatiivseid kristlikke seisukohti, mida esindab ka Eesti Kirikute Nõukogu (EKN).  Pöördumises seiab: «Kristlased ei saa Jumala ilmutusest tulenevalt ilma pattu tegemata hääletada eelseisvatel Riigikogu valimistel ei Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ega Eesti 200 poolt, sest nende erakondade valimisprogrammis on punkte, mis lähevad vastuollu Piibli ja kristliku moraaliõpetusega».

Millised need siis on?

* Reformierakond lubab valitsusse saades vastu võta kooseluseaduse rakendusaktid. See on esimene samm perekonna ja abielu ümberdefineerimiseks. Pühakirjas seisab: «Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks». (1Ms 1:27)

* Eesti 200 lubab seadustada nii homoabielud kui abistatud enesetapu ehk eutanaasia. Pühakirjas seisab: «Sa ei tohi tappa» (2Ms 20: 13).

* Sotsiaaldemokraadid lubavad samuti samast soost inimestele abiellumise õigust.

* Lisaks sellele tasub kristlastel valiku tegemisel arvesse võtta ka, mida ütlevad Parempoolsed oma maailmavaate aluste kirjelduses: «Eesti on ilmalik riik, kus poliitilisi otsuseid ei tehta religioossetest tõekspidamistest lähtuvalt. Me austame usuvabadust ja suhtume lugupidavalt erinevatesse religioonidesse. Usuühingutel peab olema õigus otsustada neile sobiv viis ja koht kooskäimiseks, arvestades Eesti ilmalikku traditsiooni» Eesti ei ole ilmalik riik. Meie põhisedauses öeldakse, et meil ei ole riigikirikut. Konstitutsiooniliselt on Prantsusmaa ilmalik riik, aga mitte Eesti.

Eutanaasiat lubavad ka rohelised.

Pärast kiriklike liberaalide vastulöögile järgnenud mõningast vaikust esines EKN president ja EELK peapiiskop Urmas Viilma EKN seisukohaga, kus ta ütles, et sooneutraalset abielu, eutanaasiat või aborti toetavate erakondade valimisprogrammid on vastuolus kirikute ettepanekutega. Tema sõnul peab iga kristlasest valija Jumalaga palves aru pidades ise selles selgusele jõudma, kas ta teeb mõnda sellist erakonda toetades pattu.

Juba enne Viilma pöördumist oli aga sotside resoluutse seisukoha välja hüüdnud siseminister Lauri Läänemets: «Meie seisukoht on alati olnud selline: kiriku igasugune poliitiline tegevus Eestis on lubamatu, kirik ja poliitika peavad olema teineteisest lahus. Kui see toimub, siis see tuleb viivitamatult lõpetada». Tundub aga siiski olema üks erand: kui selleks tegijaks on sots. Käesolevatel valimistel kandideerib Läänemetsaga samas ringkonnas ka EELK vaimulik Mart Salumäe. Läänemetsa avalduse taustal tundub lausa kohatu, kui kirikuvalitsuse liige, Usuteaduse Instituudi rektor ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander soovitab Nõmme elanikel valida riigikogusse sots (Nõmme Sõnumid, 10.02.2023).

Peapiiskop Viilma sõnul tekitas siseminister Läänemetsa väljaütlemine kirikute suunal kõikide kirikujuhtide seas tunde, et kirikutele näidatakse Eestis peagi koht kätte ja ta päris viimaselt aru.  Omavahelises vestluses olla Läänemets öelnud, et antud kommentaar puudutanud vaid Moskva Patriarhaadi Õigeusukiriku tegevust, kelle metropoliit kavandanud palvetamist koos Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kremlimeelsete liitlastega, mitte aga teisi Eestis tegutsevaid kirikuid. Kuid avalikkusele jäi see välja ütlemata. Ja see väljaütlemata jäämine on iseenesest väga kõnekas, palju häälekam, kui küsimise peale antud vaikne vastus.

Ka on peapiiskop koostanud ristiinimese labürindi, milles ta teeb põhjaliku ülevaate erakondade valimislubadustest. Ma ei hakka siinkohal seda ümber jutustama, igal huvilisel on sellega võimalus ise tutvuda. Minu isa ütles ikka, et hea lubamine pidi sandi ka ukse tagant ära ajama. Nii on nende lubamistega. Lubadusi on jagatud kolmkümmend aastat ja kui need kõik täidetud, elaks me juba mõnda aega maises paradiisis.

Kõige märkimisväärsem neist on muidugi Reformierakonna lubadus aastast 2006, jõuda viieteistkümne aastaga viie jõukama Euroopa riigi hulka. Lubadustest kõnekam on vaadata hoopis, mida erakonnad, kes valitsuses olnud, ära on teinud. Võtame vaid mõned viimased. EKRE, Keskerakonna ja Isamaa koalitsioon ajal rajati haiglate ja hooldekodude kaplanaat aastal 2020.

2021. aastal lammutas Keskerakond, kui korruptsioonikahtlustuse saanu valitsuse ja lasi sellega põhja abielureferendumi. Kuid juba mõne päeva pärast ei näinud ta mingit probleemi heita ühte Reformierakonnaga ja pisut hiljem likvideerida sõjaväekaplanaat. Tänavu toimus Reformierakonna, Isamaa ja sotside valitsuse kaitseväe paraad esmakordselt Eesti Vabariigi ajaloos ilma Jumala sõnata. Need on kõik kõnekad faktid, millega tuleks arvestada.

Mina ei saa nõustuda väitega, et ei ole patusemaid erakondi kui teised. On küll ja see ilmneb selgelt maailmavaatest, mis lähevad teravasse vastuollu kristliku moraaliga. On olemas teatud asjad, mida Piibel taunib, ja me peame endalt küsima, kas üks või teine valimislubadus läheb sellega vastuollu või mitte. Meie valikutel on tagajärjed. Ei saa unustada ka seda, et me ei vali mitte isikut, vaid erakonda. Mõne muidu «toreda» inimese seljataga võib olla partei, mille valimislubadus ei ühti meie usutunnistusega. Nõnda on minu soovitus kirikurahvale mitte valida neid inimesi ja erakondi, kes vastanduvad kristlike normidega, sest ka nende valikute eest tuleb meil kunagi vastust anda ja seda mitte inimeste ees, vaid Jumalariigis.

Toivo Treiblut on EELK õpetaja reservis

«Halb asi, mida ma nägin päikese all, on see, kui eksitus tuleb võimukandja poolt.» Kg 10:5

«Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.» PS, § 1

Armsad kaaskristlased! Pöördun teie poole väljaande Meie Kirik peatoimetajana ja rohkem kui kolmkümmend aastat Issanda tööpõllul tegutsenud vaimulikuna.

Eelseisvad Riigikogu valimised on tähtsaimad alates Eesti iseseisvuse taastamisest. Kaalul ei ole üksnes olulised teemad nagu julgeolek või toimetulek, vaid kaalul on eeskätt meie rahva vaimulik käekäik ja tulevik.

Kahjuks tuleb tõdeda, et suur osa eesti rahvast on Jumalale selja keeranud. Sellest tunnistavad nii usulist kuuluvust näitavad rahvaloenduse andmed kui üldine «aja vaim» – paljude inimeste eluviis, hoiakud ja mõttelaad.

Õnneks ei ole Jumala arm meie armast kodumaad maha jätnud. Meie ühiskonda, meie rahvast kannavad ikka veel mitmesugused kristlikud tõekspidamised ja väärtused. Eesti kristlaskond jätkab oma maa ja rahva pärast palvetamist, nii nagu Vana Testamendi päevil palus Aabraham Issandat Soodoma pärast.

Kristlaste kohus on olla Jumala sõna tundmisest lähtuvaks südametunnistuse hääleks ühiskonnas. Ühe varakristliku autori sõnul «see, mis on kehas hing, seda on maailmas kristlased» (märter Justinusele omistatud «Kiri Diognetosele»).

Kristlastena peame olema ka poliitiliselt teadlikud ja hoiduma oma tegudega toetamast neid poliitilisi erakondi ja jõudusid, mis hakkavad avalikult ja otseselt vastu Jumala seadustele.

Valima minnes võtkem teadmiseks ja pidagem meeles järgmist.

Eesti Reformierakond lubab kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmist.

Seevastu Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) deklareerib: «Kirikute Nõukogu leiab, et homoseksuaalne eluviis on Kõigekõrgema palge ees patt selle mis tahes vormis. Pattu ega pahesid ei saa aga õigustada ega õiguslikult aktsepteerida.»

Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Erakond Eesti 200 ja Erakond Eestimaa Rohelised lubavad abieluvõrdsuse või sooneutraalse abielu nime all seadustada niinimetatud homoabielu.

Eesti Kirikute Nõukogu deklareerib: «Eestimaa kirikud toetavad tugevat ja traditsioonilist mehe ja naise abielul põhinevat perekonda. Usume, et see on parim keskkond meie lastele kasvamiseks. Kristlikus elu mõistmises ega praktikas ei saa pattu «normaliseerida» ning võimalikud püüded seda teha toovad endaga kaasa pikaajalised muutused ühiskonna tervises.»

Eesti 200 ja Eestimaa Rohelised lubavad seadustada abistatud enesetapu ehk eutanaasia, Sotsiaaldemokraatlik Erakond soovib algatada eutanaasia-teemalise arutelu.

Eesti Kirikute Nõukogu deklareerib: «Tapmine ei saa kunagi olla halastust osutavaks vahendiks. Seepärast peavad kõik EKNi liikmeskirikud eutanaasiat oma aktiivsetes vormides lubamatuks.»

Eestimaa Rohelised lubavad kaitsta «õigust» abordile.

Eesti Kirikute Nõukogu deklareerib: «Iga inimese elu on ainulaadne ja püha. Inimelu puutumatus on kogu jumaliku ja üldinimliku eluseadustiku aluseks. Emaüsas kasvava lapse elu on esimeses, kõige kiirema arengu faasis ülimalt haavatav. Inimelu vajab ja väärib igakülgset kaitset alates eostumise hetkest. Seepärast tuleb aborti ehk raseduse katkestamist, mis teadlikult põhjustab lapse surma, pidada kõige kaitsetumas seisundis oleva inimelu sünnieelseks tapmiseks.»

*  *  *

Tulenevalt kristlikust õpetusest, mida väljendavad ka Eesti Kirikute Nõukogu erinevad seisukohavõtud, ei saa kristlane hääletada Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Erakonna Eestimaa Rohelised kandidaatide poolt, sest seda tehes toetab ta valimisprogrammis sisalduvaid lubadusi muuta abielu ja perekonna tähendust ning piirata Jumala loodud inimese õigust elule selle eostamisest kuni loomuliku surmani.

Erakondade valimisprogrammid on tervikud. Kõigis neis leidub ka häid ja õigeid ideid, kuid avalik lubadus tegutseda teatud olulistes, inimelu ja moraaliga seotud küsimustes vastupidiselt Jumala ilmutatud tahtele paneb kristlasele kohustuse hoiduda taoliste programmide poolt hääletamast.

Apostel Paulus manitseb: «Uurige, mis on Issandale meelepärane, ja ärge hakake pimeduse viljatute tegude kaasosaliseks!» (Ef 5:10–11)

Õppigem rahvana oma ajaloost, et Eesti iseseisvus saab «aegumatu ning võõrandamatu» olla üksnes siis, kui me elame kooskõlas Jumala seadustega ja anname end Kõigekõrgema kaitse alla.

Kuulutaja Karl Reits (1885–1941) hoiatas oma viimases kirjas eesti rahvast: «Mina tahan sulle teada anda kõik, mis Jehoova Jumal mulle on teada andnud Eesti riigi kohta. See ilus vabariik, mida Jumal on eesti rahvale andnud, võetakse nende käest ära, sellepärast, et juhid ja rahvas on unustanud oma Jumala.»

Nõnda on siis Riigikogu valimistel kaalul meie maa ja rahva tulevik – rohkem kui kunagi varem alates iseseisvuse taastamisest. Ärme lase nendel valimistel võidutseda patu ja surma jõududel, mis kisuvad meid hukatusse. Parandagem meelt, käime rahvana Jumala näidatud teel ja usaldagem endid Tema armu varju alla.

Looja, hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead!

Veiko Vihuri
vaimulik, teoloogiadoktor,
väljaande Meie Kirik peatoimetaja

- Läänemetsa väide, et kiriku igasugune poliitiline tegevus on lubamatu, tuleb ära klaarida.

- Usklik valija ega Riigikogu saadik ei saa oma südametunnistust lahti haakida usutunnistusest.

- Kirik on ristiinimeste kodanikuühiskonna organisatsioon, mida kristlik-demokraatlik Isamaa erakond kaasab poliitikasse alati kui vaja.

Möödunud kuul ütles siseminister Lauri Läänemets (Postimees 30.01.23): «Kiriku igasugune poliitiline tegevus Eestis on lubamatu, kirik ja poliitika peavad olema teineteisest lahus. Kui see toimub, siis see tuleb viivitamatult lõpetada.»

Kuigi Läänemetsa sõnum oli mõeldud metropoliit Eugenile, kes kavandas palvetada koos Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kremlimeelsete liitlastega, jäi see sõnum Eesti kristlaskonda kummitama. Kas tõepoolest ei tohigi kirikuinimesed Eesti elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida?

Eesti Kirikute Nõukogu president ja EELK peapiiskop Urmas Viilma kirjutas 20. veebruaril EELK veebiväravas e-Kirik: «Minister selgitas küll omavahelises sõnumivestluses, et kõnealune kommentaar puudutas ainult Moskva patriarhaati esindava kiriku tegevust, mitte teisi Eestis tegutsevaid kirikuid, ent avalikkuses jäi see korrigeerimata.»

Tegelikult tuleb avalikkuse ees ära klaarida, et kirikul ja kristlastel on võimalik vastavalt oma südametunnistusele Eesti elu puudutavates küsimustes võimalik kaasa rääkida samamoodi, nagu kõikidel teistel kodanikel ja kodanike ühendustel. Poliitika on protsess, mille käigus pannakse paika riigielu puudutavad reeglid. Kui usklik inimene käib valimas, siis ta juba osaleb poliitilises protsessis. Usklik inimene ei saa südametunnistuse järgi valides heita kõrvale oma usulisi tõekspidamisi ega väärtuseid.

Sama loogika kehtib ka rahvalt mandaadi saanud Riigikogu liikmete osas. Vaba mandaadi põhimõte tähendab seda, et Riigikogu liiget ei saa sundida tegema otsuseid oma südametunnistuse vastu. Usklikul Riigikogu liikmel on võimatu südametunnistusega tehtud otsuseid kuidagi lahti haakida oma usutunnistusest. Peapiiskop Viilma jõudis samale järeldusele oma «Ristiinimese valimislabürindi» tekstis, vastandudes Parempoolsete visioonile, et Eesti on üksnes ja ainult ilmalik riik.

Keegi ei saa keelata riigielu kujundamises osalemast ka kirikul kui kodanikuühiskonna organisatsioonil. Pluralistlikus demokraatlikus ühiskonnas kuulatakse ära kõikide huvigruppide seisukohad, kellel on mõne poliitika osas kujundatud oma arvamus. On igati loogiline, et ristirahva huve esindavad kirikud, kelle häält ei tohi jätta neid puudutavates poliitilistes küsimustes kuulamata, täpselt nagu ei saa kuulamata jätta teiste huvigruppide hääli.

Kuigi need põhimõtted on iseenesest mõistetavad nii Eesti kristlastele kui ka Isamaa erakonnale, tuleb vahel neid avalikkuse ees korrata. Isamaa on kristlik-demokraatlik konservatiivne erakond ja need väärtused on kirjutatud meie erakonna põhialustesse. Aga kuna teised erakonnad samu väärtusi ei kanna, võib neile tulla üllatusena, et kirikut ega kristlasi ei saa ega tohi riigi elu kujundamisest vägisi eemal hoida.

Kristlik-demokraatlikust traditsioonist kantud põhimõtted on jõudnud ka meie valimisprogrammi, kus pöörame väga palju tähelepanu väärtusküsimustele. Isamaa jaoks on kesksel kohal pereväärtused ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Et kirikul on Eesti kultuuriloos oluline osa, tähendab see loomulikult ka Eesti kristliku pärandi säilimise eest hoolitsemist. Meie ei taha hoida kirikut riigielust eemal, vaid võtame poliitikutena kiriku esindajad alati avasüli vastu, et vahetada ideid, kuidas koos Eesti elu paremaks teha.

Riina Solman on Eesti Vabariigi riigihalduse minister alates 18. juulist 2022. Ta kuulub Isamaa Erakonda

Varajane hommikutund. Nõmme jaamaesisele tuleb üha uus musti kujusid, kraed üles tõstetud, küürus kogud surutud vastu piki sirget roobasteed puhuvat talimaru. Nagu vandeseltslased. Enamik neist heidab möödudes kiire pilgu suurele kraadiklaasile jaama seinal. Ja tõmbub siis veelgi rohkem küüru…

Rong vajub aeglaselt kahel platvormil ootajate vahelt läbi. Peatub siis tasase nõksuga ning ohkab kergendatult.

Veel tuleb oodata mõni sekund, kuni ronivad trepist alla mahatulijad. Vinge tuul puhub sisse krae vahelt ja paiskab teravat lund vastu õhetavat nägu.

Järsku kostab üldises vaikuses kare hääl:

«Jeesus Kristus on Jumala poeg, aamen!»

Kõik pöörduvad ümber. Platvormi tänavast eraldava aia taga kõnnib lihtsalt riietatud keskealine mees. Tal pole kübarat peas, ning lumehelbed on jäänud peatuma juustesse. Hetkeks ununeb rong. Sest mees kõneleb edasi oma monotoonse karmi häälega:

«Meid on hoiatatud ja me peame endid parandama. Suur Maailmasõda tuleb. Riigid lähevad üksteise vastu…»

«Astuge peale!» hoiatab rongijuht. Õigus! Kiiresti ronivad tumedad kogud üles mööda kitsast ja järsku vagunitreppi. Rong peatub ju ainult pool minutit.

«…Eesti riik saab…»

Veduri vile. Ja kare hääl kaob terasruuna pahinasse.

Mees seisab veel ikka aia taga, nägu platvormi poole, ja räägib. Mida oli tollel kummalisel olendil ennustada Eesti riigile? Rong vajub edasi, keegi ei kuule teda enam. Platvormile jääb vaid kõle tuul, mis piitsutab kerget lund maast üles. Kuni veerand tunni pärast möödub järgmine rong ja koguneb jälle musti kujusid hämarale jaamaesisele. Nagu vandeseltslasi.

Kes oli see mees? Palvevend, usuhull, nõdrameelne, agitaator? Ta võis olla igaüks neist. Umbses vagunis olijail seisis veel silme ees too kuju, katmata peaga, aukuvajunud silmadega. «Prohvet» hommikuses tuisus.

Autor: Henn, Uus Eesti nr 348, kesknädal, 22. detsember 1937

Avaldatud lühendatult.

Meie südame ja hinge ust saab avada vaid seestpoolt: oma elus on igaüks ise see, kes vastutab oma valikute ja otsuste eest.

9. veebruaril kiitis Inglismaa Kiriku kirikukogu heaks homopaaride õnnistamise. Sellele sammule vastas konservatiivsete anglikaanikirikute üleilmne ühendus GAFCON (Global Anglican Future Conference), millele pandi alus 2008. aastal Jeruusalemma deklaratsiooniga ning mis enda sõnul esindab suuremat osa kogu maailma anglikaanidest.

Tervitus Jumala, meie Isa, ja Tema Poja, meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel!

Olge õnnistatud, kes te näete Jeesuse Kristuse evangeeliumi kaudu Issanda ilu ja Tema määratut tõde ja armu. Apostel Paulus kirjutab nii kõnekalt: «Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele. Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: «Aga õige jääb usust elama.»» (Rm 1:16–17).

Inglismaa Kiriku kirikukogu poolt täna [9. veebruaril – toim] vastu võetud otsus ja antud selgitused näitavad selgelt, et Inglismaa Kirik astub samm-sammult selle poole, et täielikult aktsepteerida homoseksuaalsust osana Inglise Kiriku elust ja praktikast. Mõnede jaoks meist, kes me lootsime, et kirik jääb oma erilise identiteediga eemale neist, kes ei usu Pühakirja õpetust, on see lootus kahanemas.

Oleme selle läbi teinud koos teiste läänemaailma anglikaani kirikuprovintsidega, mis on «pühadele kord antud usus» (Jd 3) kõikuma löönud ja eitavad nüüd otseselt piibliantropoloogilist õpetust soolise identiteedi ja moraalse käitumise kohta. Ilmaliku meedia ja ühiskonna esindajad väidavad, et tegemist on küsimusega õiglusest, kuid Jumala õiglus ei saa kunagi olla vastuolus Tema õigusega ja me teame, et need muutused ründavad Pühakirja autoriteedi tuuma. Kas Pühakiri on läbi sajandite kõnelenud inimese seksuaalsuse teemal selgesti? Jah, on. Enamik anglikaane kogu maailmas on jõudnud samale järeldusele. Ja ometi on Inglismaa Kirik andnud nüüd loa pattu õnnistada ja kuulutab, et patt ei ole enam patt. Alates 1998. aasta Lambethi konverentsist (ja selle ülekaalukast toetusest resolutsioonile I:10) ja pärast Kuala Lumpuri avaldust 1997. aastal kuni Dar Es Salaamini 2007. aastal, 2008. aasta GAFCONi konverentsi Jeruusalemma deklaratsioonini, Nairobi kommünikeeni teisel GAFCONi konverentsil 2013 ning GAFCONI kolmanda konverentsi (2018) «Kirjani kirikutele» oleme jäänud resoluutseks, kuulutades kristliku tunnistuse tõde kiriku praktika ja eetika küsimustes ja kutsudes anglikaani osaduskonda meelt parandama ning pöörduma tagasi Pühakirja õpetuse ja kiriku ajaloolise õpetuse juurde.

See Inglismaa Kiriku otsus seab kahtluse alla kogu maailma anglikaani kirikuprovintside suhted Inglismaa Kirikuga ning Canterbury peapiiskopi senise positsiooni [anglikaani üleilmse osaduskonna juhina – toim]. GAFCONi kirikuprovintside ja lõunapoolkera kirikuprovintside kiriklik osadus [USA] Episkopaalse Kiriku, Kanada Anglikaani Kiriku, Brasiilia Episkopaalse Kiriku, Šoti Episkopaalse Kiriku [kellega EELK on osaduses Porvoo lepingu alusel – toim], Aotearoa, Uus-Meremaa ja Polüneesia Anglikaani Kiriku ning Walesi Kirikuga [kellega EELK on osaduses Porvoo lepingu alusel – toim] on juba kahjustatud. Nüüd peame tegema otsuse Inglismaa Kiriku kohta. [EELK on Inglismaa Kirikuga täielikus osaduses Porvoo lepingu alusel – toim.]

Canterbury peapiiskop on tühjaks teinud oma ameti usaldusväärsuse ja rikkunud ametivandes antud tõotust «heita välja ja tõrjuda kirikust kõik ekslikud ja võõrad õpetused, mis on vastuolus Jumala Sõnaga», pooldades seda muutust Inglismaa Kirikus. Ta käristab puruks viimasegi anglikaani osaduskonda koos hoidva hapra kanga. Inglismaa priimasel kui «esimesel võrdsete seas» on aeg loobuda oma positsioonist anglikaani osaduskonna juhina. Anglikaani osaduskonna esikarjastel on nüüd aeg valida omaenda «esimene võrdsete seas», selle asemel, et meie juhi nimetab ametisse ainult ühe riigi ilmalik valitsus. Me ei ole enam Suurbritannia kolooniad.

Aastal 2017 andsid GAFCONi kirikute esikarjased (kes esindavad rohkem kui 60 miljonit anglikaani üle maailma) loa alustada Inglismaal uue missiooniga, kuna paljudes Inglismaa Kiriku piiskopkondades oli juba ette tulnud Piiblist lahknevaid praktikaid. Paljud usule ustavad anglikaanid ei saanud enam teenida piiskoppide alluvuses, kes olid kõrvale kaldunud Pühakirja õpetusest. Me pühitsesime Andy Linesi selle esimeseks misjonipiiskopiks ja oleme sellest ajast peale moodustanud Euroopa Anglikaani Võrgustiku. Eelmisel aastal seadsid GAFCONi priimased ametisse piiskop Lee McMunni, Tim Daviese ja Ian Fergusoni, et aidata kaasa kasvavale tööle Ühendkuningriigis. Stuart Bell seatakse ametisse märtsis. Me usume, et Issand laseb Suurbritannia ustavate kristlaste jaoks üles ehitada piibelliku alternatiivi.

Paljud Inglismaa Kirikus on Piibli õpetust toetades pidanud usukindlaid ja julgeid kõnesid. Täname Jumalat nende eest, tunnustame nende ustavust evangeeliumile ning kinnitame meie jätkuvat osadust nendega ja toetust neile. Need, kes tunnevad end praegusel ajal üksikuna ja haavatavana, võivad loota oma vendade ja õdede innukatele palvetele üle kogu maailma. Te ei ole üksi. Ja te ei pea seda üksi taluma. Issand juhatab teid, kui austate Teda ja püüate järgida Tema tahet.

Aprillis võõrustavad GAFCONi esikarjased Ruandas Kigalis rohkem kui 1100 osalejaga GAFCONi IV konverentsi. Koostöös Global South Fellowship of Anglicans'iga (GSFA) on meil nendes küsimustes rohkem öelda ja teha. Palun tulge kohale ja me teeme teile laua taga ruumi.

GAFCONi priimaste nimel,

Kristuses

Peapiiskop dr Foley Beach,
GAFCONI priimaste nõukogu esimees

Toimetuselt. EELK kirikukogu võttis 2009. aastal vastu avalduse, milles öeldakse samasooliste paaride kirikliku õnnistamise või laulatamise kohta: «Kui üks kirik taolise tegevuse ametlikult heaks kiidab, avaldub selles selge erinevus kristliku usu ja kiriku õpetuse mõistmises, mis takistab altari- ja kantsliosaduse teostamist kirikute vahel.»

EELK vaimulik Mart Salumäe väidab ajalehes Sakala, et vastuseis samasooliste paaride kooselu riiklikule tunnustamisele on homofoobia ehk – Salumäe sõnul – «kristliku ligimesearmastuse hülgamine».

Taoline etteheide ei osuta mitte ainult valimistel osalevatele poliitilistele parteidele – Salumäe ise kandideerib sotside nimekirjas –, vaid kõigile Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutele, sisuliselt kogu Eesti kristlaskonnale.

Seda, kuidas EKN Piiblile tuginedes mõistab selgelt hukka homoseksuaalsete kalduvustega inimeste ebaõiglase kohtlemise, kuid peab sama kindlalt vääraks selliste paaride kooselu riiklikku tunnistamist, võib lugeda tervest reast EKNi seisukohavõttudest.

Alltoodud loendis on ka pöördumised seoses eutanaasia ehk abistatud enesetapuga, mille toetuseks Salumäe samuti sõna võtab.

Hiljuti kinnitas peapiiskop Urmas Viilma, kes on ühtlasi EKN-i president, portaalile Objektiiv, et EKN-i seisukohad ei ole muutunud. Valimiste eel erakondadele saadetud ettepanekute seas öeldakse muuhulgas: «Seaduseid ei tohi muuta mistahes viisil eesmärgiga hägustada või rikkuda abielu tähendus ühe mehe ja ühe naise liiduna.»

Samuti on tehtud ettepanek väärtustada inimelu kuni selle loomuliku lõpuni: «Samuti peame oluliseks inimelu hoidmist ja kaitsmist kuni elu loomuliku lõpuni. Soovime, et riik toetaks ja arendaks rohkem palliatiivravi võimalusi, mille eesmärgiks on luua haigetele ja nõrgematele inimväärsed elulõpu tingimused».

Viidad:

Eesti Kirikute Nõukogu avalik kiri Eesti Vabariigi Riigikogule seoses kooseluseaduse eelnõuga

Eesti Kirikute Nõukogu väärtustab perekonda ja abielu

Eesti Kirikute Nõukogu seisukoht Kooseluseaduse eelnõu kontseptsiooni kohta

Eesti Kirikute Nõukogu arvamus kooseluseaduse väljatöötamise küsimuses

Seisukohavõtt homoseksuaalsuse küsimuses

Eesti Kirikute Nõukogu seisukoht homoseksuaalsuse küsimuses

Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute bioeetilised seisukohad

Eesti Kirikute Nõukogu pöördumine Eesti Vabariigi Valitsuse poole

Iga kristlane, kes kandideerib Reformierakonna, sotside või Eesti 200 ridades, reedab oma usu. Need erakonnad taotlevad avalikult Jumala käsu hülgamist, lubades kooseluseaduse rakendusakte või koguni niinimetatud abieluvõrdsust.

Jumalatu maailm võib teha ja lubada, mida soovib. Jumal on jätnud inimkonnale selle vabaduse. Kuid Ta tahab meid päästa igavesest hukatusest ja on seetõttu näidanud meile teed, mis viib igavesse ellu.

Küsimus on selles, kuidas saab kristlasena, olles ehk isegi koguduses ametis, aidata poliitikas kaasa Jumala käsu hülgamisele?

Iga kristlane, kes kandideerib Reformierakonna nimekirjas, tunnistab avalikult omaks Reformierakonna valimisprogrammi koos selles sisalduva lubadusega vastu võtta kooseluseaduse rakendussätted.

Iga kristlane, kes kandideerib sotside või Eesti 200 ridades, võtab avalikult omaks nende erakondade valimisprogrammi koos lubadusega kehtestada «homoabielu».

Sind ei vabanda välja see, kui sa ütled: ma neid punkte ei toeta, ma toetan üldiselt nende maailmavaadet. Ei, sa aitad otseselt oma tegudega kaasa antikristliku poliitika elluviimisele. Veelgi enam, sa kahjustad paljude inimeste hingeõndsust ja niisamuti enda oma.

Kas ei kehti just sellisel puhul apostel Pauluse sõna: «Ärge hakake vedama võõras ikkes koos uskmatutega! Mis ühist on õigusel ja ülekohtul või mis osadust valgusel pimedusega? Mis kooskõla on Kristusel Beliariga või mis osa on usklikul uskmatuga?» (2Kr 6:14–15)