- Läänemetsa väide, et kiriku igasugune poliitiline tegevus on lubamatu, tuleb ära klaarida.

- Usklik valija ega Riigikogu saadik ei saa oma südametunnistust lahti haakida usutunnistusest.

- Kirik on ristiinimeste kodanikuühiskonna organisatsioon, mida kristlik-demokraatlik Isamaa erakond kaasab poliitikasse alati kui vaja.

Möödunud kuul ütles siseminister Lauri Läänemets (Postimees 30.01.23): «Kiriku igasugune poliitiline tegevus Eestis on lubamatu, kirik ja poliitika peavad olema teineteisest lahus. Kui see toimub, siis see tuleb viivitamatult lõpetada.»

Kuigi Läänemetsa sõnum oli mõeldud metropoliit Eugenile, kes kavandas palvetada koos Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kremlimeelsete liitlastega, jäi see sõnum Eesti kristlaskonda kummitama. Kas tõepoolest ei tohigi kirikuinimesed Eesti elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida?

Eesti Kirikute Nõukogu president ja EELK peapiiskop Urmas Viilma kirjutas 20. veebruaril EELK veebiväravas e-Kirik: «Minister selgitas küll omavahelises sõnumivestluses, et kõnealune kommentaar puudutas ainult Moskva patriarhaati esindava kiriku tegevust, mitte teisi Eestis tegutsevaid kirikuid, ent avalikkuses jäi see korrigeerimata.»

Tegelikult tuleb avalikkuse ees ära klaarida, et kirikul ja kristlastel on võimalik vastavalt oma südametunnistusele Eesti elu puudutavates küsimustes võimalik kaasa rääkida samamoodi, nagu kõikidel teistel kodanikel ja kodanike ühendustel. Poliitika on protsess, mille käigus pannakse paika riigielu puudutavad reeglid. Kui usklik inimene käib valimas, siis ta juba osaleb poliitilises protsessis. Usklik inimene ei saa südametunnistuse järgi valides heita kõrvale oma usulisi tõekspidamisi ega väärtuseid.

Sama loogika kehtib ka rahvalt mandaadi saanud Riigikogu liikmete osas. Vaba mandaadi põhimõte tähendab seda, et Riigikogu liiget ei saa sundida tegema otsuseid oma südametunnistuse vastu. Usklikul Riigikogu liikmel on võimatu südametunnistusega tehtud otsuseid kuidagi lahti haakida oma usutunnistusest. Peapiiskop Viilma jõudis samale järeldusele oma «Ristiinimese valimislabürindi» tekstis, vastandudes Parempoolsete visioonile, et Eesti on üksnes ja ainult ilmalik riik.

Keegi ei saa keelata riigielu kujundamises osalemast ka kirikul kui kodanikuühiskonna organisatsioonil. Pluralistlikus demokraatlikus ühiskonnas kuulatakse ära kõikide huvigruppide seisukohad, kellel on mõne poliitika osas kujundatud oma arvamus. On igati loogiline, et ristirahva huve esindavad kirikud, kelle häält ei tohi jätta neid puudutavates poliitilistes küsimustes kuulamata, täpselt nagu ei saa kuulamata jätta teiste huvigruppide hääli.

Kuigi need põhimõtted on iseenesest mõistetavad nii Eesti kristlastele kui ka Isamaa erakonnale, tuleb vahel neid avalikkuse ees korrata. Isamaa on kristlik-demokraatlik konservatiivne erakond ja need väärtused on kirjutatud meie erakonna põhialustesse. Aga kuna teised erakonnad samu väärtusi ei kanna, võib neile tulla üllatusena, et kirikut ega kristlasi ei saa ega tohi riigi elu kujundamisest vägisi eemal hoida.

Kristlik-demokraatlikust traditsioonist kantud põhimõtted on jõudnud ka meie valimisprogrammi, kus pöörame väga palju tähelepanu väärtusküsimustele. Isamaa jaoks on kesksel kohal pereväärtused ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Et kirikul on Eesti kultuuriloos oluline osa, tähendab see loomulikult ka Eesti kristliku pärandi säilimise eest hoolitsemist. Meie ei taha hoida kirikut riigielust eemal, vaid võtame poliitikutena kiriku esindajad alati avasüli vastu, et vahetada ideid, kuidas koos Eesti elu paremaks teha.

Riina Solman on Eesti Vabariigi riigihalduse minister alates 18. juulist 2022. Ta kuulub Isamaa Erakonda

Varajane hommikutund. Nõmme jaamaesisele tuleb üha uus musti kujusid, kraed üles tõstetud, küürus kogud surutud vastu piki sirget roobasteed puhuvat talimaru. Nagu vandeseltslased. Enamik neist heidab möödudes kiire pilgu suurele kraadiklaasile jaama seinal. Ja tõmbub siis veelgi rohkem küüru…

Rong vajub aeglaselt kahel platvormil ootajate vahelt läbi. Peatub siis tasase nõksuga ning ohkab kergendatult.

Veel tuleb oodata mõni sekund, kuni ronivad trepist alla mahatulijad. Vinge tuul puhub sisse krae vahelt ja paiskab teravat lund vastu õhetavat nägu.

Järsku kostab üldises vaikuses kare hääl:

«Jeesus Kristus on Jumala poeg, aamen!»

Kõik pöörduvad ümber. Platvormi tänavast eraldava aia taga kõnnib lihtsalt riietatud keskealine mees. Tal pole kübarat peas, ning lumehelbed on jäänud peatuma juustesse. Hetkeks ununeb rong. Sest mees kõneleb edasi oma monotoonse karmi häälega:

«Meid on hoiatatud ja me peame endid parandama. Suur Maailmasõda tuleb. Riigid lähevad üksteise vastu…»

«Astuge peale!» hoiatab rongijuht. Õigus! Kiiresti ronivad tumedad kogud üles mööda kitsast ja järsku vagunitreppi. Rong peatub ju ainult pool minutit.

«…Eesti riik saab…»

Veduri vile. Ja kare hääl kaob terasruuna pahinasse.

Mees seisab veel ikka aia taga, nägu platvormi poole, ja räägib. Mida oli tollel kummalisel olendil ennustada Eesti riigile? Rong vajub edasi, keegi ei kuule teda enam. Platvormile jääb vaid kõle tuul, mis piitsutab kerget lund maast üles. Kuni veerand tunni pärast möödub järgmine rong ja koguneb jälle musti kujusid hämarale jaamaesisele. Nagu vandeseltslasi.

Kes oli see mees? Palvevend, usuhull, nõdrameelne, agitaator? Ta võis olla igaüks neist. Umbses vagunis olijail seisis veel silme ees too kuju, katmata peaga, aukuvajunud silmadega. «Prohvet» hommikuses tuisus.

Autor: Henn, Uus Eesti nr 348, kesknädal, 22. detsember 1937

Avaldatud lühendatult.

Meie südame ja hinge ust saab avada vaid seestpoolt: oma elus on igaüks ise see, kes vastutab oma valikute ja otsuste eest.

9. veebruaril kiitis Inglismaa Kiriku kirikukogu heaks homopaaride õnnistamise. Sellele sammule vastas konservatiivsete anglikaanikirikute üleilmne ühendus GAFCON (Global Anglican Future Conference), millele pandi alus 2008. aastal Jeruusalemma deklaratsiooniga ning mis enda sõnul esindab suuremat osa kogu maailma anglikaanidest.

Tervitus Jumala, meie Isa, ja Tema Poja, meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel!

Olge õnnistatud, kes te näete Jeesuse Kristuse evangeeliumi kaudu Issanda ilu ja Tema määratut tõde ja armu. Apostel Paulus kirjutab nii kõnekalt: «Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele. Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: «Aga õige jääb usust elama.»» (Rm 1:16–17).

Inglismaa Kiriku kirikukogu poolt täna [9. veebruaril – toim] vastu võetud otsus ja antud selgitused näitavad selgelt, et Inglismaa Kirik astub samm-sammult selle poole, et täielikult aktsepteerida homoseksuaalsust osana Inglise Kiriku elust ja praktikast. Mõnede jaoks meist, kes me lootsime, et kirik jääb oma erilise identiteediga eemale neist, kes ei usu Pühakirja õpetust, on see lootus kahanemas.

Oleme selle läbi teinud koos teiste läänemaailma anglikaani kirikuprovintsidega, mis on «pühadele kord antud usus» (Jd 3) kõikuma löönud ja eitavad nüüd otseselt piibliantropoloogilist õpetust soolise identiteedi ja moraalse käitumise kohta. Ilmaliku meedia ja ühiskonna esindajad väidavad, et tegemist on küsimusega õiglusest, kuid Jumala õiglus ei saa kunagi olla vastuolus Tema õigusega ja me teame, et need muutused ründavad Pühakirja autoriteedi tuuma. Kas Pühakiri on läbi sajandite kõnelenud inimese seksuaalsuse teemal selgesti? Jah, on. Enamik anglikaane kogu maailmas on jõudnud samale järeldusele. Ja ometi on Inglismaa Kirik andnud nüüd loa pattu õnnistada ja kuulutab, et patt ei ole enam patt. Alates 1998. aasta Lambethi konverentsist (ja selle ülekaalukast toetusest resolutsioonile I:10) ja pärast Kuala Lumpuri avaldust 1997. aastal kuni Dar Es Salaamini 2007. aastal, 2008. aasta GAFCONi konverentsi Jeruusalemma deklaratsioonini, Nairobi kommünikeeni teisel GAFCONi konverentsil 2013 ning GAFCONI kolmanda konverentsi (2018) «Kirjani kirikutele» oleme jäänud resoluutseks, kuulutades kristliku tunnistuse tõde kiriku praktika ja eetika küsimustes ja kutsudes anglikaani osaduskonda meelt parandama ning pöörduma tagasi Pühakirja õpetuse ja kiriku ajaloolise õpetuse juurde.

See Inglismaa Kiriku otsus seab kahtluse alla kogu maailma anglikaani kirikuprovintside suhted Inglismaa Kirikuga ning Canterbury peapiiskopi senise positsiooni [anglikaani üleilmse osaduskonna juhina – toim]. GAFCONi kirikuprovintside ja lõunapoolkera kirikuprovintside kiriklik osadus [USA] Episkopaalse Kiriku, Kanada Anglikaani Kiriku, Brasiilia Episkopaalse Kiriku, Šoti Episkopaalse Kiriku [kellega EELK on osaduses Porvoo lepingu alusel – toim], Aotearoa, Uus-Meremaa ja Polüneesia Anglikaani Kiriku ning Walesi Kirikuga [kellega EELK on osaduses Porvoo lepingu alusel – toim] on juba kahjustatud. Nüüd peame tegema otsuse Inglismaa Kiriku kohta. [EELK on Inglismaa Kirikuga täielikus osaduses Porvoo lepingu alusel – toim.]

Canterbury peapiiskop on tühjaks teinud oma ameti usaldusväärsuse ja rikkunud ametivandes antud tõotust «heita välja ja tõrjuda kirikust kõik ekslikud ja võõrad õpetused, mis on vastuolus Jumala Sõnaga», pooldades seda muutust Inglismaa Kirikus. Ta käristab puruks viimasegi anglikaani osaduskonda koos hoidva hapra kanga. Inglismaa priimasel kui «esimesel võrdsete seas» on aeg loobuda oma positsioonist anglikaani osaduskonna juhina. Anglikaani osaduskonna esikarjastel on nüüd aeg valida omaenda «esimene võrdsete seas», selle asemel, et meie juhi nimetab ametisse ainult ühe riigi ilmalik valitsus. Me ei ole enam Suurbritannia kolooniad.

Aastal 2017 andsid GAFCONi kirikute esikarjased (kes esindavad rohkem kui 60 miljonit anglikaani üle maailma) loa alustada Inglismaal uue missiooniga, kuna paljudes Inglismaa Kiriku piiskopkondades oli juba ette tulnud Piiblist lahknevaid praktikaid. Paljud usule ustavad anglikaanid ei saanud enam teenida piiskoppide alluvuses, kes olid kõrvale kaldunud Pühakirja õpetusest. Me pühitsesime Andy Linesi selle esimeseks misjonipiiskopiks ja oleme sellest ajast peale moodustanud Euroopa Anglikaani Võrgustiku. Eelmisel aastal seadsid GAFCONi priimased ametisse piiskop Lee McMunni, Tim Daviese ja Ian Fergusoni, et aidata kaasa kasvavale tööle Ühendkuningriigis. Stuart Bell seatakse ametisse märtsis. Me usume, et Issand laseb Suurbritannia ustavate kristlaste jaoks üles ehitada piibelliku alternatiivi.

Paljud Inglismaa Kirikus on Piibli õpetust toetades pidanud usukindlaid ja julgeid kõnesid. Täname Jumalat nende eest, tunnustame nende ustavust evangeeliumile ning kinnitame meie jätkuvat osadust nendega ja toetust neile. Need, kes tunnevad end praegusel ajal üksikuna ja haavatavana, võivad loota oma vendade ja õdede innukatele palvetele üle kogu maailma. Te ei ole üksi. Ja te ei pea seda üksi taluma. Issand juhatab teid, kui austate Teda ja püüate järgida Tema tahet.

Aprillis võõrustavad GAFCONi esikarjased Ruandas Kigalis rohkem kui 1100 osalejaga GAFCONi IV konverentsi. Koostöös Global South Fellowship of Anglicans'iga (GSFA) on meil nendes küsimustes rohkem öelda ja teha. Palun tulge kohale ja me teeme teile laua taga ruumi.

GAFCONi priimaste nimel,

Kristuses

Peapiiskop dr Foley Beach,
GAFCONI priimaste nõukogu esimees

Toimetuselt. EELK kirikukogu võttis 2009. aastal vastu avalduse, milles öeldakse samasooliste paaride kirikliku õnnistamise või laulatamise kohta: «Kui üks kirik taolise tegevuse ametlikult heaks kiidab, avaldub selles selge erinevus kristliku usu ja kiriku õpetuse mõistmises, mis takistab altari- ja kantsliosaduse teostamist kirikute vahel.»

EELK vaimulik Mart Salumäe väidab ajalehes Sakala, et vastuseis samasooliste paaride kooselu riiklikule tunnustamisele on homofoobia ehk – Salumäe sõnul – «kristliku ligimesearmastuse hülgamine».

Taoline etteheide ei osuta mitte ainult valimistel osalevatele poliitilistele parteidele – Salumäe ise kandideerib sotside nimekirjas –, vaid kõigile Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutele, sisuliselt kogu Eesti kristlaskonnale.

Seda, kuidas EKN Piiblile tuginedes mõistab selgelt hukka homoseksuaalsete kalduvustega inimeste ebaõiglase kohtlemise, kuid peab sama kindlalt vääraks selliste paaride kooselu riiklikku tunnistamist, võib lugeda tervest reast EKNi seisukohavõttudest.

Alltoodud loendis on ka pöördumised seoses eutanaasia ehk abistatud enesetapuga, mille toetuseks Salumäe samuti sõna võtab.

Hiljuti kinnitas peapiiskop Urmas Viilma, kes on ühtlasi EKN-i president, portaalile Objektiiv, et EKN-i seisukohad ei ole muutunud. Valimiste eel erakondadele saadetud ettepanekute seas öeldakse muuhulgas: «Seaduseid ei tohi muuta mistahes viisil eesmärgiga hägustada või rikkuda abielu tähendus ühe mehe ja ühe naise liiduna.»

Samuti on tehtud ettepanek väärtustada inimelu kuni selle loomuliku lõpuni: «Samuti peame oluliseks inimelu hoidmist ja kaitsmist kuni elu loomuliku lõpuni. Soovime, et riik toetaks ja arendaks rohkem palliatiivravi võimalusi, mille eesmärgiks on luua haigetele ja nõrgematele inimväärsed elulõpu tingimused».

Viidad:

Eesti Kirikute Nõukogu avalik kiri Eesti Vabariigi Riigikogule seoses kooseluseaduse eelnõuga

Eesti Kirikute Nõukogu väärtustab perekonda ja abielu

Eesti Kirikute Nõukogu seisukoht Kooseluseaduse eelnõu kontseptsiooni kohta

Eesti Kirikute Nõukogu arvamus kooseluseaduse väljatöötamise küsimuses

Seisukohavõtt homoseksuaalsuse küsimuses

Eesti Kirikute Nõukogu seisukoht homoseksuaalsuse küsimuses

Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute bioeetilised seisukohad

Eesti Kirikute Nõukogu pöördumine Eesti Vabariigi Valitsuse poole

Iga kristlane, kes kandideerib Reformierakonna, sotside või Eesti 200 ridades, reedab oma usu. Need erakonnad taotlevad avalikult Jumala käsu hülgamist, lubades kooseluseaduse rakendusakte või koguni niinimetatud abieluvõrdsust.

Jumalatu maailm võib teha ja lubada, mida soovib. Jumal on jätnud inimkonnale selle vabaduse. Kuid Ta tahab meid päästa igavesest hukatusest ja on seetõttu näidanud meile teed, mis viib igavesse ellu.

Küsimus on selles, kuidas saab kristlasena, olles ehk isegi koguduses ametis, aidata poliitikas kaasa Jumala käsu hülgamisele?

Iga kristlane, kes kandideerib Reformierakonna nimekirjas, tunnistab avalikult omaks Reformierakonna valimisprogrammi koos selles sisalduva lubadusega vastu võtta kooseluseaduse rakendussätted.

Iga kristlane, kes kandideerib sotside või Eesti 200 ridades, võtab avalikult omaks nende erakondade valimisprogrammi koos lubadusega kehtestada «homoabielu».

Sind ei vabanda välja see, kui sa ütled: ma neid punkte ei toeta, ma toetan üldiselt nende maailmavaadet. Ei, sa aitad otseselt oma tegudega kaasa antikristliku poliitika elluviimisele. Veelgi enam, sa kahjustad paljude inimeste hingeõndsust ja niisamuti enda oma.

Kas ei kehti just sellisel puhul apostel Pauluse sõna: «Ärge hakake vedama võõras ikkes koos uskmatutega! Mis ühist on õigusel ja ülekohtul või mis osadust valgusel pimedusega? Mis kooskõla on Kristusel Beliariga või mis osa on usklikul uskmatuga?» (2Kr 6:14–15)

Eelmises lehenumbris [Eesti Kirik, 25.02.2023] heitis Triin Käpp ühele siinkirjutajatest ette arvamust, justkui oleks Piiblis vastused kõigile küsimustele. Veebiajakirjas Meie Kirik 18. jaanuaril ilmunud artiklis sai öeldud vaid seda, et kristlased ei saa ilma pattu tegemata valida erakondi, mis lubavad abielu mõistele teise tähenduse anda või soovivad seadustada abistatud enesetapu. 

Piiblis ei ole vastuseid kõikidele küsimustele. Küll aga on Piibel Jumala Sõna, mis ilmutab meile Jumala tahet ning juhatab teed, kuidas Jumalani jõuda. Selles osas annab Piibel kõik vajalikud vastused.

Probleem on hoopis selles, kuidas Triin Käpp kristlust ja selle alust mõistab. Tema sõnul ei ole lihtsaid vastuseid ning maailm ja kristlus ei ole must-valge, patune ja õige. 

Näeme selles väites soovi muuta kristlik usk sõltuvaks inimese isiklikust arusaamast ja kohandada seda postmodernse ilmaliku maailmaga, kus ei tunnistata kindlaid tõdesid.

Taoline mõtteviis ei ole mingil kombel kooskõlas pühakirja ega kiriku õpetusega, sh luterliku arusaamaga pühakirjast, õpetusest ja tõest, meenutades pigem seda, mida peab silmas apostel Paulus, kui ta kirjutab väetitest lastest, «keda pillutab ja kõigutab iga õpetusetuul, et inimliku pettemänguga eksitusse kavaldada» (Ef 4:14).

Triin Käpp nimetab veebiajakirja Meie Kirik tegijaid konservatiivseteks äärmuslasteks. Kuna meie taotluseks ei ole leiutada midagi uut, vaid pidada kinni ristikoguduse aegade ülesest traditsioonist ja õpetusest ning seda ustavalt kuulutada, siis tähendab see väide õigupoolest kogu traditsioonilise kristluse äärmuslikuks tembeldamist. Millise meelevallaga?

Piibel kõneleb väga otseselt ja selgelt sellest, mis on õige ja mis vale. See, mida luterlus eriliselt rõhutab, on õpetus, et me ei teeni igavest elu välja oma tegudega, vaid Jumal päästab meid armust, Kristuse läbi. Kuid see ei tähenda kuidagi seda, et me ei saa teha ega pea tegema vahet õige ja vale vahel. 

Kui me eksime Jumala käskude vastu, siis teeme pattu. Kui me jaatame ja pooldame midagi, mis on vastuolus Jumala ilmutatud tahtega, siis hakkame vastu Jumalale. Armust ja andeksandmisest on võimalik rääkida ainult juhul, kui on olemas selge vahe õige ja väära, hea ja halva vahel. 

Ühiskondlikes asjades kehtib Jumala tahe samamoodi nagu vaimulikes. Kristusele on antud kogu meelevald nii taevas kui maa peal. Nii ei ole ka poliitika ega riigijuhtimise puhul tegemist valdkondadega, kuhu kristlasel ei tohiks olla oma usuga asja. Vastupidi, me peame avalikult ja ühiskonnaelus osaledes olema samamoodi kristlased, nagu oleme seda kodus ja kirikus.

Seetõttu peame valimistel usu valguse paistel läbi katsuma parteide programmid. Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisprogrammis on lubadus vastu võtta kas eelkõige homoseksuaalsete paaride jaoks tehtud kooseluseaduse rakendusaktid või nn sooneutraalne abielu. Eesti 200 lubab seista ka abistatud enesetapu seadustamise eest. 

Need lubadused on selges vastuolus kristliku käsitusega Jumalast ja inimesest. Just seepärast on EELK ja Eesti Kirikute Nõukogu erinevates seisukohavõttudes korduvalt tauninud homoseksuaalset eluviisi, vastustades selle võimalikku avalikku tunnustamist. 

Eesti Kirikute Nõukogu on deklareerinud: «Pattu ega pahesid ei saa aga õigustada ega õiguslikult aktsepteerida. Nii taunib EKN ka mitteabielulise kooselu ja selle võimaliku õigusliku regulatsiooni kaudu ühiskonnas levivat homoseksuaalsuse heakskiitmist ja propageerimist.»

Abistatud enesetapu (eutanaasia) kohta märgib Eesti Kirikute Nõukogu: «Tapmine ei saa kunagi olla halastust osutavaks vahendiks. Seepärast peavad kõik EKNi liikmeskirikud eutanaasiat oma aktiivsetes vormides lubamatuks.»

Siin ei ole ruumi erinevatele tõlgendustele: kui kristlane aitab selliste asjade normiks muutmisele teadlikult kaasa, siis töötab ta vastu sellele, mida Jumal omas Sõnas ütleb.

Nagu öeldud, mainitud valimislubadused on selges vastuolus Jumala ilmutatud tahte ja kristliku õpetusega ja selliste erakondade toetamine on patt:

«Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.» (1Ms 1:27)

«Sa ei tohi tappa!» (2Ms 20:13)

Just seepärast on eelseisvatel valimistel kaalul väga palju. Kristlaste jaoks ei ole see pelgalt ilmalike võimukandjate valimine, vaid ka isiklik valik, kus meil tuleb astuda välja tõe eest.

Veiko Vihuri, Enn Auksmann, Illimar Toomet

Artikkel ilmus vastulausena ajalehes Eesti Kirik 01.02.2023

Sotsist siseminister Lauri Läänemets teatas meedia vahendusel: «Meie seisukoht on alati olnud selline: kiriku igasugune poliitiline tegevus Eestis on lubamatu, kirik ja poliitika peavad olema teineteisest lahus. Kui see toimub, siis see tuleb viivitamatult lõpetada.»

Vale. Kirik võib Eestis tegeleda poliitilise tegevusega täpselt nii palju, kui tahab. Kui sotsid kujutavad ette, et nemad võivad kirikule öelda, millega kirik tegeleda tohib, siis kerigu Kuu peale.

Eesti on kirjade järgi vaba maa ja iga kodanikuühendus, kaasa arvatud kirik, võib väljendada erinevatel ühiskonnaelu teemadel seisukohti, teha mingites küsimustes koostööd erakondadega jne.

Kirikud kui organisatsioonid ei saa vaid osaleda valimistel ja valitud võimuorganite töös – välja arvatud siis, kui vaimulik valitakse rahvast esindama. Üle Eesti on kohalike omavalitsuste volikogudes mitmeid vaimulikke. Ka Riigikogusse on varem kuulunud vaimulikke.

Muide, eelseisvatel valimistel kandideerib sotside ridades Riigikogusse EELK vaimulik Mart Salumäe. Pealegi veel samas ringkonnas, kus kandideerib ka Läänemets. Tuleb välja, et kui kirikutegelased on juhtumisi seotud sotsidega, siis võib küll poliitikas osaleda.

Hale silmakirjalikkus siseministri poolt.

Rohkem kui kaks aastat tagasi, kui üle-eelmine valitsuskoalitsioon üritas EKRE eestvedamisel läbi viia referendumit abielu teemal, kutsus progressiivne leer esile ühiskondliku hüsteeria. Neid, kes tahtsid traditsioonilisele abielumääratlusele põhiseaduslikku kaitset, süüdistati ei rohkemas ega vähemas kui ühiskonna lõhestamises. Meenutagem, et selleks ühiskonda «lõhestavaks» küsimuseks, mida taheti rahvahääletusele panna, oli: «Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?»

«EKRE soov on selle provokatsiooniga lõhestada ühiskonda,» ütles tollane opositsiooniliider Kaja Kallas 2020. aasta septembris. «Meie kindel siht on jätta ära referendum… eesmärgiks on seisata plaan, mis lõhestab rahvast ja toob niigi keerulisel ajal ühiskonda uusi pingeid,» rääkis sotside juht Indrek Saar sama aasta detsembris.

Nüüd on ilma suurema kisa ja kärata kaks «progressiivset» erakonda, sotsid ja Eesti 200, pannud koos oma valimisprogrammiga lauale «abieluvõrdsuse» ehk legaalse võimaluse sõlmida abielu kahe samast soost inimese vahel.

«Kehtestame abieluvõrdsuse perekonnaseaduses,» lubavad sotsid oma valijatele. Eesti 200 sõnastab oma lubaduse järgmiselt: «Algatame perekonnaseaduse paragrahv 1 lg 1 muutmise, sõnastades selle ümber selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel.»

Huvitav, kas see pole siis ühiskonna lõhestamine niigi keerulisel ajal, mil Ukrainas möllab sõda ja inimesi räsivad majandusraskused? Rääkimata sellest, et täide on läinud perekonnakaitsjate ammused hoiatused: progressiivide siht on abielu institutsioonile uus sisu anda.

Reformierakond ei ole veel nii «progressiivne», ent lubab siiski edasi minna aastaid ühiskonda lõhestanud kooseluseaduse rakendusaktidega:

«Võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid. Eesti ei saa jääda diskrimineerima peresid, mis põhinevad kahe samast soost inimese kooselul. Kõik avalikud teenused ja hüved, mida osutatakse avalikest vahenditest, peavad olema samamoodi kättesaadavad samast soost paaridele kui eri soost abikaasadele.»

Mida selle kohta öelda? Ühelt poolt on hea, et progressiivsed erakonnad ei varja valijate eest oma kavatsusi. Nad on välja tulnud konkreetsete lubadustega ning valimispäeval toimub kaalumine.

Teisalt on progressiivne leer tõestanud järjekordselt oma alatust ja valelikkust. Teema, mis kahe aasta eest lõhestas nende sõnul nii hirmsasti ühiskonda, et seda ei tohtinud referendumile panna, on nüüd jõudnud nende valimisprogrammi ja läheb valimistel rahvahääletusele.

Loomulikult oli toona asi selles, et progressiivid kartsid traditsioonilise abielumääratluse pooldajate võitu. Nad pelgasid, et kaotavad kultuurisõjas olulise lahingu. Seda kaotust tuli iga hinna vältida, et sobival hetkel vormistada oma pealetung uueks võiduks. Ja nüüd ongi see pealetung välja kuulutatud.

Mõistagi on progressiivide ühiskonna revolutsioonilise ümberkujundamise pakett palju «rikkalikum». Näiteks Eesti 200 lubab seadustada ka abistatud enesetapu, mida hellitavalt nimetatakse eutanaasiaks. Kõik kolm lubavad muuta karistatavaks «vaenukõne» ehk progressiviide meelest poliitiliselt ebasobivate arvamuste avaldamise. Fanaatilisest rohepöördest rääkimata.

Eelseisvatel Riigikogu valimistel on kaalul määratult rohkem kui varasematel valimistel. Välja on kuulutatud kultuurisõja uus faas. Kui Reformierakonnal, Eesti 200 ja sotsidel õnnestub saada piisavalt kohti Riigikogus, et moodustada uus võimuliit, tehakse võidutuules nii need kui teised lubadused kiiresti teoks, et vastaspool ei jõuaks end koguda ja et muutused oleksid pöördumatud.

Artikkel ilmus algselt portaalis Objektiiv

Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 on lisanud oma valimisprogrammi lubadused vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid (Reformierakond) või legaliseerida samasooliste abielu (SDE, E200). Erakond Eesti 200 lubab seista ka abistatud enesetapu seadustamise eest.

Meenutame kristlastele, et nii Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) kui enamikku Eestimaa kirikuid ühendav organisatsioon Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on aastate jooksul vastu võtnud selgesõnalisi seisukohti seoses abielu ja eutanaasiaga.

Esitame siinkohal valiku EELK ja EKNi ametlikest seisukohavõttudest.

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, dokument «Kiriku sotsiaalne sõnum»:

«2.1. Jumal lõi inimese meheks ja naiseks. Kirik peab abielu ja perekonda Jumala poolt rajatud institutsiooniks, ühiskonna ja inimsuhete nurgakiviks. Piibel mõistab kirikut – Jumala rahvast – Jumala perekonnana ja võrdleb kiriku ja Jumala suhet mehe ja naise suhtega. Kristlikus traditsioonis on perekond mehe ja naise monogaamne ühendus, mis põhineb armastusel, vastastikusel teenimisel ning soovil saada ja kasvatada lapsi. Stabiilne perekond loob ka stabiilse ja turvalise ühiskonna. Riigi ülesanne on kõigi vahenditega soodustada tugeva perekonna arengut ja püsimist.

2.2. Abielu ja perekonna mõistet ei tohi seadusandluse kaudu laiendada muudele inimeste kooselu, vastastikuse abistamise, toetamise ja kooperatsiooni vormidele. Kõik sellised ühendused võivad tegutseda lepingulisel alusel või mingit laadi ühingu või seltsina. Neile ei saa laiendada üksnes perekonnaga seotud õigusi ja kohustusi.»

Eesti Kirikute Nõukogu: «Olemuslikult ei saa abielu kui mehe ja naise liidu elulist kehastust võrrelda ega võrdsustada ühegi teise kooselu vormiga. Seepärast ei toeta EKN mitteabieluliste kooseluvormide abielusarnast registreerimist. […] Kirikute Nõukogu leiab, et homoseksuaalsus on Kõigekõrgema palge ees patt selle mis tahes vormis. Pattu ega pahesid ei saa aga õigustada ega õiguslikult aktsepteerida. Nii taunib EKN ka mitteabielulise kooselu ja selle võimaliku õigusliku regulatsiooni kaudu ühiskonnas levivat homoseksuaalsuse heakskiitmist ja propageerimist.»

Eesti Kirikute Nõukogu: «Lähtuvalt Eesti põhiseadusest ja kristlikust inimesekäsitlusest peab Eesti Kirikute Nõukogu ainuõigeks traditsioonilist peremudelit, abielu mehe ja naise vahel, mis kaitseb lapsi ning lähtub eeldusest, et laste kasvatamise eest vastutavad nii ema kui isa.»

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, kirikukogu otsus 24.04.2018: «Toetada Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamist sättega, mis sõnastab abielu ainult ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna.»

Seletuskirjast: «Kiriku hool perekonna eest põhineb traditsioonilisel kristlikul arusaamal abielust kui ühe mehe ja ühe naise liidust. See pole pelgalt inimlik traditsioon, vaid tugineb Jumala ilmutusele pühakirjas ning on nõnda mõistetud kõigi kristlaste poolt kõigil aegadel. Inimeste südametunnistuses ja looduse korralduses väljenduv Jumala seadus on sellisena kättesaadav kõigile inimestele. … Praegusel ajal on perekond rünnaku all. Ühelt poolt on see ohustatud vääritimõistetud vabaduse kuritarvitamise poolt, mis nõrgestab perekonna liikmete vastastikust pühendumust ja vastutust. Teisalt soovitakse abikaasade vastastikuse pühendumise olulist märki – avalikult sõlmitud abielu – defineerida ümber nõnda, et see mõiste tähistaks ka muid liite peale ühe mehe ja ühe naise vahelise ühenduse. Kiriku ülesanne on kuulutada evangeeliumi, olles nõnda maailma valguseks ja maa soolaks. Just see on põhjus, mille pärast Kirik püüab ühiskonda ja selle norme – ka Põhiseadust – kujundada nõnda, et need peegeldaksid Jumala head tahet kõigi inimeste jaoks.»

Eesti Kirikute Nõukogu nn eutanaasiast: «Tapmine ei saa kunagi olla halastust osutavaks vahendiks. Seepärast peavad kõik EKNi liikmeskirikud eutanaasiat oma aktiivsetes vormides lubamatuks.»

*  *  *

Seevastu REFORMIERAKOND lubab oma valimisprogrammis 2023. aasta Riigikogu valimisteks vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid:

«Võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid.

Eesti ei saa jääda diskrimineerima peresid, mis põhinevad kahe samast soost inimese kooselul. Kõik avalikud teenused ja hüved, mida osutatakse avalikest vahenditest, peavad olema samamoodi kättesaadavad samast soost paaridele kui eri soost abikaasadele.»

EESTI 200 lubab seadustada nii «homoabielud» kui abistatud enesetapu:

«Algatame perekonnaseaduse paragrahv 1 lg 1 muutmise, sõnastades selle ümber selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel.»

«Võtame vastu inimõigusi arvestavad abistatud ehk assisteeritud enesetappu võimaldavad sätted.»

SOTSIAALDEMOKRAADID lubavad samuti samasoolistele abiellumise õigust:

«Kehtestame abieluvõrdsuse perekonnaseaduses.»

Kristlased ei saa Jumala ilmutusest tulenevalt ilma pattu tegemata hääletada eelseisvatel Riigikogu valimistel ei Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ega Eesti 200 poolt, sest nende erakondade valimisprogrammis on punkte, mis lähevad vastuollu Piibli ja kristliku moraaliõpetusega.

REFORMIERAKOND lubab oma valimisprogrammis vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid:

«Võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid.

Eesti ei saa jääda diskrimineerima peresid, mis põhinevad kahe samast soost inimese kooselul. Kõik avalikud teenused ja hüved, mida osutatakse avalikest vahenditest, peavad olema samamoodi kättesaadavad samast soost paaridele kui eri soost abikaasadele.»

EESTI 200 lubab seadustada nii «homoabielud» kui abistatud enesetapu:

«Algatame perekonnaseaduse paragrahv 1 lg 1 muutmise, sõnastades selle ümber selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel.»

«Võtame vastu inimõigusi arvestavad abistatud ehk assisteeritud enesetappu võimaldavad sätted.»

SOTSIAALDEMOKRAADID lubavad samuti samasoolistele abiellumise õigust:

«Kehtestame abieluvõrdsuse perekonnaseaduses.»

Nagu öeldud, mainitud valimislubadused on selges vastuolus Jumala ilmutatud tahte ja kristliku õpetusega ja selliste erakondade toetamine on patt:

«Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.» 1Ms 1:27

«Sa ei tohi tappa!» 2Ms 20:13

Lisaks tasub kristlastel valiku tegemisel arvesse võtta, mida ütlevad PAREMPOOLSED oma maailmavaate aluste kirjelduses:

«Eesti on ilmalik riik, kus poliitilisi otsuseid ei tehta religioossetest tõekspidamistest lähtuvalt. Me austame usuvabadust ja suhtume lugupidavalt erinevatesse religioonidesse. Usuühingutel peab olema õigus otsustada neile sobiv viis ja koht kooskäimiseks, arvestades Eesti ilmalikku traditsiooni.»

© Meie Kirik