Luuka 16:1–13

Kiidetud olgu Jeesus Kristus!

Issand, me täname Sind, et õpetad meid mõistma, et teiste heaolu eest muretsemine tuleb meile endile kasuks. Aamen.

Jeesus jutustab meile tähendamissõna arukast mõisavalitsejast, kes loovutas oma isikliku kasu, et kindlustada oma tulevik kui omanik peaks ta töölt lahti laskma. Tähendamissõna kavalast majapidajast on  suunatud jüngritele. Jeesus justkui ütleks: “Olgu see jutt teile õpetunniks. Tehke oma kristlikus elus samuti, nagu selle maailma laps tegi oma ärielus.”

Väga vähesed evangeeliumi kirjakohad tekitavad nii palju erinevaid seletusi kui just see. Me võime märgata kahte teemat, mis on selles tähendamissõnas läbi põimunud. Üks neist on “kasuta oma vara arukalt”, anna osa oma rahast heategevuseks ja sa kindlustad endale sõpru taevas. Teise teema mõte oleks “ole kriisihetkedel arukas”. See tähendab olla valmis oma surmahetkeks ja teha selle valguses arukaid tegusid.

Vaatamata sellele, et teoloogide seas valitseb lahkarvamus selle teksti seletamisel, võib siiski öelda, et Jeesuse sõnum on siin lihtne. Jüngritel peab olema pilk suunatud tulevikku, kui nad kasutavad maises elus oma vara, raha, oskusi ja energiat.

Aga tutvume nüüd lähemalt tänase tekstiga. Tähendamissõna annab meile ka mõningat infot tolle aja äritegevuse kohta. Suuri mõisavaldusi on tavaliselt alati valitsenud omanike poolt palgatud majapidajad, sest mõisahärradel tuli sagedasti oma valdustest eemal viibida. Samasugust pilti võime näha ka tänapäeva ettevõtluses, kus näiteks Eestis asuva ettevõte omanik elab Rootsis ja ettevõte tööd juhib kohapealt palgatud “mõisavalitseja”. Loomulikult on omanikul õigus teha väike inventuur, eriti siis, kui on tõendeid ettevõte juhi ebakompetentsuse või lausa omaniku vara tahtliku raiskamise kohta.

Just nõnda toimib mõisahärra, kui kutsub valitseja aru andma oma tööst. Küllap mõisavalitseja teab kohtumise tulemust. Arvestades oma valikuvõimalusi, leidis ta neist ainult ühe meelepärase olevat. Liiga uhke, et kerjata ja liiga laisk, et maad kaevata, mõtles ta välja strateegia, mis pidi vähemalt tagama talle sõpru nende hulgast, kelle kallal ta varem oli kasutanud väljapressimist. Ta kutsub enda juurde oma isanda võlglased ja kustutab ühel 50 protsenti ja teisel 20 protsenti võlast. Viiskümmend vaati õli oli tollal väärt rohkem kui ühe töömehe aastapalk. Küllap need olid laenu protsendid, millest mõisavalitseja nüüd loobus. Kas see saamata jäänud vaheltkasu oleks jõudnud omaniku kätte või oleks selle mõisavalitseja oma taskusse pistnud, seda võime ainult oletada. Igatahes isand kiitis ülekohtust mõisavalitsejat, et ta oli käitunud arukalt, sest selle ajastu lapsed on omasuguste suhtes arukamad kui valguse lapsed. Lõpuks aplodeerib ka Jeesus mõisavalitseja aruka tegutsemise peale, kuid see ei tähenda, et Ta oleks kiitnud heaks valitseja ebaausust. Sõna “arukas” kreeka keelne vaste on phronimos ja seda kasutatakse Uues Testamendis igavestesse asjadesse suhtumisel. Võiksime öelda, et arukus tähendab siin jumalikku tarkust. See võiks ollagi võtmeks tänase tähendamissõna tõlgendamisel. Nõnda nagu mõisavalitseja, nähes olukorra pakilisust, muutis vastavalt sellele oma käitumist, nõnda ka kristlased, nähes surma paratamatust ja sellele järgnevat kohut, peaksid arukalt muutma oma käitumist. See tähendab kõikide võlgade kustutamist, kõigile andeks andmist, enesekesksetest huvidest loobumist, enne kui pole hilja. Tähendamissõnas öeldakse, et selle maailma lapsed on omade suhtes arukamad kui kristlased. Sellepärast Jeesus noomibki oma jüngreid  olema mitte vähem valvsad, leidlikud ja tundlikud läheneva viimsepäeva suhtes, kui seda on selle maailma lapsed oma kriiside suhtes.

Jeesus ütleb: “Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, siis teid võetakse igavestesse telkidesse.” Jeesus väidab, et ülekohtune mammona ehk teisiti öeldes ebaaus rikkus kuulub sellesse maailma ja on seetõttu oma olemuselt ebaaus. Kristlastena peaksime seda ülekohtust mammonat, mida paraku igaüks meist vähemal või suuremal määral omab, kasutama sõprade tegemiseks. See tähendab raha ja vara kasutamist heategevuseks. Iial ei või teada, millise kerjuse või muidu hädalise  toetav sõna saab kaalukeeleks sinu kohtupäeval. Siis, kui Jeesus taas tuleb ja see maailm koos oma ülekohtuse mammonaga otsa saab, on hea, kui meil on sõpru, kes tunnistavad, et oleme rikkust mõistlikult kasutanud, ja me saame sõbraliku vastuvõttu osaliseks taevatelkides.

Tähendamissõna lõpus Jeesus puudutab ustavuse küsimust. Ebaaus mõisavalitseja reetis oma peremehe usaldust, kasutades enda huvides asju, mis ei olnud tema omad. Jeesus ütleb, et jüngritele ei usaldata taevast vara ja vastutust, kui nad ei ole näidanud üles ustavust maise vara üle. Raha, mida me arvame omavat, ei ole tegelikult meie oma. Kõik on ju Looja käest. Me oleme üksnes Tema mõisavalitsejad. Ja see, kuidas me oma ülesandega hakkama saame, kui ustavalt me Tema varandust kasutame, sellest sõltub, kas meie kätte usaldatakse tõeline rikkus, mis on taevas.

Me ei saa üheaegselt teenida Jumalat ja varandust. Kui me orjame mammonat ja sellega kaasnevat, siis me ei saa olla Jumala sulased. Jumala teenimine ei ole kohakaaslusega töö. See nõuab täieliku pühendumist, täisajaga teenimist, kompromissitut ausust ja suuremeelsust. Jeesuse aegse mõisavalitseja ehk majandusülema positsioon on üsna hea metafoor meie endi olukorrast Jumala ees. Mõisavalitseja haldas varandust, mis ei olnud tema oma. Nõnda ka meie. Me kasutame Looja maailma koos sinna kuuluvate asjadega. Meile on antud väga suur vabadus talitada oma äranägemise järgi. Meie tegevusest sõltub, kas peremehe vara suureneb või raiskame selle hoopis ära. Me võime Tema poolt antud ande ja varandust kasutada teiste abistamiseks või kulutame kõik üksnes enese peale. Ja ometi, vaatamata sellele kui vabad me ka ei tunduks olevat oma tegevuses, tuleb päev, mil peame vastust andma. Meie arvepidamist kontrollitakse. Me peame andma aru iga kulutatud, raisatud või investeeritud sendi üle. Kui hästi ja arukalt oleme kasutanud seda, mis on meie kätte usaldatud. Selle järgi otsustatakse kas meid ülendatakse või lastakse ametist vabaks. Me oleme saanud maailma Isandalt küllalt pikka nööri, et kasutada seda päästeköiena teiste jaoks või poomisnöörina enda jaoks. Valik on meie. Jeesus tuleb siin appi. Ta jagab meile jumalikku tarkust, et suudaksime langetada õige otsuse, et tahaksime elada oma elu lähtudes igavikulisest eesmärgist.

Majandusülem meie tänases jutustuses sai aru, et oma isiklikust kasust loobumine on ainuke ja parim viis kindlustada endale kõhutäis ka pärast tulusa koha kaotust. Meile ei öelda, mis temast lõpuks sai. Jeesus ei anna kellelegi lõpliku garantiid taevasse pääsemiseks. Kuid siiski on meil Tema tõsine lubadus, et kui oleme Jumalale ustavad sulased, siis on meil vähemalt lootus sinna saada.

Jeesus toob näite majanduselust ja ütleb, et kristlastena peame kasutama sama praktikat oma vaimses ja usulises elus, loomulikult tehes sinna vastavad parandused. On teada, et ärimehed, kes petavad oma kliente, ei püsi kaua äris. Firmad peavad suhtuma tõsiselt klientide huvidesse ja asetama need kõrgemale oma soovist saada kohest suurt kasumit. Tõsine ärimees, kes vaatab pikas perspektiivis ettepoole, peab oma soovide rahuldamise jätma teisele kohale. Ainult nõnda käitudes on ettevõttel võimalus jääda raskes konkurentsis ellu ja edendada oma tegevust. Jeesus oskab isegi ärimaailmast tuua meile ilmutusliku näite. Ta õpetab, et teiste inimeste hea käekäigu eest hoolitsemine on ju meie endi huvides. Oma osa, oma kasumist loobumisega vähendas mõisavalitseja oma isanda võlglaste koormat. Ta ei teinud seda sellepärast, et oleks armastanud oma kliente, vaid sellepärast, et armastas iseennast. Ta pidas ju silmas enese huve. Ta tahtis, et klientidest saaksid tema sõbrad, kelle abile võiks töötuna loota.

Jeesus tunneb inimhinge sügavusi. Ta teab, et eelkõige oleme väljas enda huvide eest, et meie ellujäämise instinkt sunnib meid enesekeskselt tegutsema. Kuid ka seda olukorda võib hea eesmärgi nimel ära kasutada. Kui Jeesus ütleb, et armasta oma ligimest nagu iseennast, siis Ta tunnistab, et enesearmastus on õige ja põhjendatud. Armasta ennast, aga armasta ka teisi nagu iseennast. Kohtle teisi nii, nagu sa tahad, et sind koheldakse.

Sellel alusel toimivad meie suhted ka Loojaga. Jumal kohtleb meid igavikus samal moel, nagu meie oleme kohelnud kaasinimesi siin maises elus. See on tänase tähendamissõna sõnum, ja võtkem siin eeskuju kavalast majapidajast. Aamen.