Siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik Ringo Ringvee ei toeta mõtet, et kirikutes võiks praegu jumalateenistustele kehtestatud piiranguid leevendada, ning rõhutab, et kui pühakodadesse hakkaksid kogunema suured rahvahulgad, tuleb teha otsus kirikute uksed üldse sulgeda: „Kas see on nagu lahendus, mida tahaks proovida?“ Tema hinnangul ei vasta reeglitele ka jumalateenistuste salvestused, kus osaleb mitmeid inimesi.

Koroonaviiruse pandeemiast tingitud meetmetega on paljudes maailma riikides piiratud oluliselt inimeste õigusi ja vabadusi, sealhulgas usuvabadust. Kas kirik peaks riigivõimu korraldusi allaheitlikult täitma või viitama hoopis sellele, et „Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna“ (Ap 5:29)?

Kristus on surnuist üles tõusnud! Ta elab ja on meie keskel. Oma ülestõusmisväes on Ta meie keskel kogu oma jumaliku ja inimliku olemisega. Lukustatud uksed ei suutnud hoida Teda eemale. Mitte miski ei saa Teda meist eemale hoida.

See on Jumala vägi, mis voolab välja ristist. Jeesus on päästnud meid igavesest hukatusest. Ta on ristil võitnud hirmsa lahingu kurjuse jõududega, kinkides sellega meile vabaduse Saatana meelevalla alt.

Ja siiski – meie süü ja patt ei mõista meid hukka igavesti. Kristuse veri on meie ohver, see lepitab meid Jumalaga. Jeesus suri meie asemel. Meie süü ja patt on koos Temaga naelutatud ristile. Meile on antud uus vabadus, mis toitub Jeesuse kõikehaaravast armastusest ja tahab Teda teenida suurima tänuga.

Erakorralise olukorra tõttu on usklikel takistatud kogunemine kirikutesse ning osasaamine armulauast. Küsimusele, kas armulauast oleks võimalik osa saada virtuaalselt, vastab Soome evangeelse-luterliku kiriku Tampere piiskop Matti Repo oma Facebooki-kirjutises.

Pühima Päästja Püha Birgita Ordu ja MTÜ Caritas Eesti pressiteade 25.03.2020

Eesti apostellikus administratuuris on avalikud missad tühistatud teadmata ajaks, ning me ei erine selle poolest enamikust teistest Euroopa ja Ameerika piiskopkondadest. Väga võimalik, et me ei saa missale isegi ülestõusmispühadel.

Liberaalses heaolu- ja tarbimisühiskonnas, kus riik kannab kodaniku eest hoolt sünnitushaiglast vanadekoduni, kus poed on ööpäevaringselt kaupa täis, riigipiirid reisimiseks avatud ning võimalused igakülgseks eneseteostuseks tagatud, on paljudel inimestel raske ette kujutada olukorda, kus kõik see, mida nii endastmõistetavaks peetakse, võib sõja, rahutuste, epideemia või looduskatastroofi tulemusel üleöö ära kaduda.

Peapiiskop Urmas Viilma kuulutas seoses riigis kehtestatud eriolukorraga välja erakorralised palvepäevad. Palvepäevadel tuleb kell 12 ja kell 15 helistada viis kuni kümme minutit kirikukella, et kutsuda inimesi üles oma usus püsima, rõõmsalt oma usku tunnistama, aga ka meelt parandama ja palvetama. Avalikud jumalateenistused ei ole eriolukorra ajal lubatud.