10. jaanuari õhtul suri Roomas 81-aastasena Austraalia päritolu väljapaistev konservatiivne kardinal George Pell. Tema surm saabus ootamatult südame seiskumise tõttu pärast puusaliigese asendamise operatsiooni.
Teda peeti õige katoliikliku õpetuse kaitsjaks ning kiriku evangeelse ja sotsiaalse missiooni otsekoheseks eestkõnelejaks.
Kiriku õpetuse kindel kaitsja
«Katoliikliku ortodoksia julge kaitsmine tegi temast mugava sihtmärgi liberaalidele Austraalias, kus katoliiklased on vähemus ja kus enamik prelaate eelistab mitte vastuvoolu ujuda,» märgib katoliiklik kommentaator Phil Lawler järelehüüdes.
Vahetult enne surma andis kardinal Pell intervjuu Briti väljaandele The Spectator, milles kritiseeris piiskoppide «sinodit sinodaalsuse teemal» ja ettepanekuid kaasata kirikus LGBT gruppe ning hakata ordineerima naisdiakoneid.
«Kahjuks on see jumalik unistus vaatamata piiskoppide headele kavatsustele arenenud mürgiseks õudusunenäoks,» märkis kardinal intervjuus, mis ilmus järgmisel päeval pärast tema surma.
2021. aastal ütles Pell ühes intervjuus, et kiriku ja piiskoppide kohus on jääda kindlaks Kristuse õpetusele ning rääkida avalikult ka sellest, mis on rahva silmis ebapopulaarne. Tema sõnul võib tänapäeval kirikus näha kahte peamist lähenemist usuküsimustele. Ühe puhul kuulub viimane sõna pühakirjale, nagu kirik seda mõistab, teise puhul aga on määravaks moodne arusaam pühakirjast.
George Pell sündis 8. juunil 1941 Victoria osariigis Austraalias. Vaimulikukutseks valmistudes õppis ta Roomas ja Oxfordis ning pühitseti preestriks 16. detsembril 1966 Vatikanis Püha Peetruse basiilikas.
1987. aastal määrati ta Melbourne’i abipiiskopiks ja 1996. aastal peapiiskopiks, viis aastat hiljem sai temas Sydney peapiiskop. Paavst Johannes Paulus II tegi temast kardinali 2003. aastal.
Vatikanis oli Pell erinevatel ametikohtadel, 2014. aastal sai temast majandusasjade sekretariaadi juht ülesandega reformida Vatikani rahaasju. Ta oli sel ametikohal kuni aastani 2019, mil naases kodumaale, et kaitsta end kohtus talle esitatud süüdistuse vastu.
Valesüüdistus ja ebaõiglane vangistus
Nimelt esitati tema vastu alusetu, fabritseeritud süüdistus seksuaalses ahistamises ning Austraalia Victoria osariigi kohus mõistis ta 2019. aastal ebaõiglaselt kuueks aastaks vangi. Süüdistus tugines vaid ühe tunnistaja ütlustele, kes väitis, et Pell kuritarvitas teda ja veel üht kooripoissi 1990. aastatel. Teine väidetav kannatanu ei kõnelenud kordagi vahejuhtumist ning suri 2014. aastal. Pell eitas süüdistusi algusest peale, nimetades neid «fantaasia produktiks».
Aastal 2020 mõistis Austraalia ülemkohus kardinal Pelli rohkem kui aasta kestnud vangistust õigeks, leides, et «on märkimisväärne tõenäosus… et süüdi mõisteti süütu isik».
«Ma ei pea oma süüdistaja peale viha,» ütles kardinal Pell kohtuotsusele järgnenud avalduses. «Ma ei taha, et minu õigeksmõistmine lisaks valu ja kibedust, mida paljud tunnevad; valu ja kibedust on juba piisavalt olnud.»
Paljud konservatiivsed kristlased nägid kardinal Pelli süüdimõistmise taga tema ideoloogiliste vastaste soovi tema maine hävitada. Samuti on küsitud, kas kuuria rahaasju korrastama pidanud kardinal võis kellelegi ette jääda.
«Kardinal Pelli valusaim lahing – võitlus oma nime puhtakspesemise nimel pärast seda, kui talle esitati süüdistus seksuaalses väärkohtlemises – poleks tohtinud kunagi aset leida. Süüdistused tema vastu olid fabritseeritud, tema süüdimõistmine oli õigusemõistmise groteskne moonutamine, ning tõsiasi, et paljud järelehüüded juhivad tähelepanu tema süüdimõistmisele (ja alles hiljem süüdistuste tühistamisele), näitab, kui kaugele on mõned tema ideoloogilised vastased valmis faktge eirates minema oma innukuses teda hävitada,» kirjutab Phil Lawler.
«Kõige selle juures säilitas kardinal Pell oma väärikuse: kinnitas alati oma süütust, kuid ei rünnanud kunagi oma süüdistajaid… ta oli ka alandlik, vaga ja valmis oma süüdistajatele andestama.»
