Inimõiguste Instituudi korraldatud aastakonverentsi virtuaalsel avapaneelil, kus diskuteeriti teemal «Kas elame äärmuste ajastul, mil radikaalsus on moes?», ütles endine president Toomas Hendrik Ilves, et talle teeb muret see, et kristlastel või EELK liikmetel on grupina suuremad õigused kui indiviidil.
Ilvese sõnul muutub radikaalsus äärmusluseks siis, «kui hakatakse inimõiguste üle näiteks referendumit pidama.» Edasi kurjustas Ilves, et Eesti välispoliitika ei toeta seksuaalvähemuste inimõigusi.
Ilvese väitel muutus rahvuse rõhutamine sõjatandriks, sest nii natsid kui kommunistid arvasid, et indiviid ei ole ühiskonna põhiühik. Kui me räägime inimõigustest, räägime indiviididest, rõhutas ta ja jätkas:
«Nendes kohtades, mida me üldiselt ei pea demokraatlikeks riikideks, kaalub kogukondlik huvi, olgu see siis kompartei või natsid või mingi muu lähenemine, et grupi õigused õigustavad siis indiviidi õiguste piiramist. Ja kohalik näide on, et kristlased või EELK liikmetel on grupina suuremad õigused kui indiviidil. Ja see on, mis teeb mulle väga muret.»
«Iga kord kui hakkab domineerima selline arusaam, et grupil on suuremad õigused kui indiviidil, tuleb mingi jama, mis üldiselt lõpeb vägivallaga,» ütles Ilves.
Veidi hiljem lisas ta: «Valitsus, kes tahab välja saata inimesi, sest nad on geid – ma eriti ei tahaks, et neil oleks võim jälitada inimesi.»
Traditsiooniliste väärtuste üle ironiseerides lausus Ilves: «No «traditsiooniline» väärtus on, et naine ei tohi valida. «Traditsiooniline» väärtus on, et mustanahaline on väärt vähem inimene kui valge inimene, mida me kuuleme aeg-ajalt ka Eestis, muide.»
Inimõiguste laiendamisel peatudes märkis Ilves, et viimase kahekümne aasta teemaks on olnud sooline sättumus, mis tema sõnul tekitab inimestes sama palju negatiivset reaktsiooni kui sada aastat tagasi idee, et naine võiks osaleda valimistel.
