Suur osa maailmast on vaimselt pime. Vaatamata hämmastavatele imetegudele, mida Jeesus tegi ja mida Tema kaasaegsed, isegi variserid ei suutnud eitada ega nende väärtust vähendada, keelduvad paljud siiski uskumast, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg… Aga need, kes otsivad pimeda mehe kombel abi, need avastavad üllatusega, et nad on saanud midagi enamat kui leevendust füüsilises hädas. Nad on saanud vaimselt nägijateks.

Paavst Franciscusel täitus tänavu neljas ametiaasta. Nagu aeg on näidanud, on ta mitmes mõttes väga eriline paavst. Ta on püüdnud kiriku kuvandit uuendada ning astunud üle mitmetest piiridest. Suured hulgad armastavad teda ning teisalt ollakse mitmel pool jõuliselt tema vastu. Vähemalt ei jäta ta kedagi külmaks.

Jälgides EELKs toimuvat arutelu homoseksuaalsuse üle, on mul Norra luterliku kiriku taustaga kirikuõpetajana tunne, et ajalugu kordub. Loodan siiski väga, et siin Eestis, kus riigikirikut pole olnudki, ei lähe asjad geipaaride küsimuses nii nagu Norras. Alates 2017. aastast saab Norra luterlikus kirikus ametlikult „laulatada“ kahte naist või kahte meest. Tõsisem arutelu sellel teemal kestis ligikaudu 25–30 aastat.

Ühiskonda lõhestav heitlus on kandunud ka seni ühtsel seisukohal püsinud luteri kirikusse. Harju-Risti kirikuõpetaja on rakendunud poliitilise agenda teenistusse, mille sümboliks ja esiedendajaks on kujunenud vabariigi president. Nüüdses kirikuründes esinevad mõlemad daamid hästi koordineeritud tandemina.

Vastupidiselt oma algsetele lubadustele tegutseb parteide tagatubade kokkuleppel ametisse määratud president Kersti Kaljulaid mitte ühiskonna ühendaja, vaid selle lõhestajana, seistes endise Euroopa Liidu tippbürokraadina mitte oma rahva enamuse tõekspidamiste, väärtuste ja huvide kaitsel, vaid teostades globalistide huve ja juurutades liberalismi diktatuuri.

Kui peapiiskop Urmas Viilma kordas üle EELK seisukoha homoseksualismi ja kooseluseaduse küsimuses, reageerides ETV saatele „Suud puhtaks“, kus Risti koguduse õpetaja Annika Laats avaldas toetust samasooliste kooselule, leidis peavoolumeedia kiiresti leiti üles need vaimulikud ja teoloogid, kes tõttasid kiriku traditsioonilisi arusaamu ja seisukohti kahtluse alla seadma.

800 aastat tagasi madisepäeval, 21. septembril 1217, said eestlased muistse vabadusvõitluse suurimas välilahingus sakslastelt ja nende liitlastelt lüüa. Ehkki see lahing ei tähendanud veel kaugeltki eestlaste alistumist ega vabadusvõitluse lõppu, osutab ta siiski allajäämisele võitluses iseseisvuse ja omal maal peremeheks olemise eest. Eesti kristlaste jaoks on meie maa ristiusustamise teema vastuoluline. Ühelt poolt näeme me kristluses tõelist religiooni – ja sellele lisandub ka uhkustunne Euroopa võimsa kristliku tsivilisatsiooni üle, mille osa meiegi oleme ja mis on kujundanud meie rahva identiteeti läbi sajandite. Teisest küljest ei saa me mööda vaadata sellest, et 13. sajandil meie maa lihtsalt vallutati ja siin seadsid end sisse teisest rahvusest kolonistid.

Pastor Kai Sadinmaa

Helsingi piiskopkonna toomkapiitel otsustas 13. septembri 2017 istungil häältega 5-2 teha tõsise manitsuse pastor Kai Sadinmaale, kes oli laulatanud samasoolisi paare. Otsus tehti Helsingi piiskop electus’e Teemu Laajasalo ettepanekul. Mitte keegi küll täpselt ei tea, mida see manitsus tähendab, sest kirikuseadus sellist toimingut ei tunne. Toomkapiitli vähemusse jäänud liikmed oleksid soovinud teha kirikuseaduses nimetatud hoiatuse.

Soome Rahvamisjoni juht Mika Tuovinen kirjutab kolmest olulisest kirikut ja kristliku usu tunnistamist puudutavast uudisest, mis on pannud teda mõtlema Soome kiriku tulevikuarengutele.

Järgnevalt on kokkuvõtlikult esitatud Eila Helanderi koostatud dokumendi osad, mis kirjeldavad suhtumist homoseksuaalsusesse teistes luterlikes ja protestantlikes kirikutes, kelledest paljudega on Eesti Evangeelne Luterlik Kiriku osaduses erinevate kokkulepete kaudu.

Teadmine, mis toimub luterlikes kirikutes Põhjamaades, Kesk- ja Lääne-Euroopas ja mujal, peaks karjased nii kiriku juhtkonna kui koguduste tasandil tegema eriti ettevaatlikuks ja tähelepanelikuks. Sekulaarsete, revolutsiooniliste ideoloogiate sissetung kirikusse ja teoloogilisse mõtlemisse on paraku tõsiasi, millesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Veel mõne aastakümne eest kujuteldamatud arengud toimuvad ka meie lähinaabrite juures.

© Meie Kirik