Peskem oma hing puhtaks, enne kui vaimutoidust osa saame, enne kui Issanda ihu ja verd vastu võtame. Jeesus ütleb meile: “Kui mina sind ei pese, siis ei ole sul osa minuga.”

Ja siiski – meie süü ja patt ei mõista meid hukka igavesti. Kristuse veri on meie ohver, see lepitab meid Jumalaga. Jeesus suri meie asemel. Meie süü ja patt on koos Temaga naelutatud ristile. Meile on antud uus vabadus, mis toitub Jeesuse kõikehaaravast armastusest ja tahab Teda teenida suurima tänuga.

Erakorralise olukorra tõttu on usklikel takistatud kogunemine kirikutesse ning osasaamine armulauast. Küsimusele, kas armulauast oleks võimalik osa saada virtuaalselt, vastab Soome evangeelse-luterliku kiriku Tampere piiskop Matti Repo oma Facebooki-kirjutises.

Pühima Päästja Püha Birgita Ordu ja MTÜ Caritas Eesti pressiteade 25.03.2020

Eesti apostellikus administratuuris on avalikud missad tühistatud teadmata ajaks, ning me ei erine selle poolest enamikust teistest Euroopa ja Ameerika piiskopkondadest. Väga võimalik, et me ei saa missale isegi ülestõusmispühadel.

On kaks toitu: kaduv ja igavene. Kaduvast toidust saadav elujõud ja energia hoiab meie ihu elavana, kuid ei vabasta meid süüst ega tee meid õnnelikuks. Kristus on lõpuaja taevamanna, Jumala leib, kes on tulnud taevast alla toitma oma kirikut. Ta on paasapüha hapnemata leib, patuta ja murtud ristil. Sellest murdmisest on saanud algus igavesele söömaajale. Sellist leiba ei suuda maailm küpsetada. Looja on selle andnud. Tema tahtmine on, et igaühel, kes näeb Poega ning Temasse usub, on igavene elu ja viimsel päeval ta äratatakse üles.

Liberaalses heaolu- ja tarbimisühiskonnas, kus riik kannab kodaniku eest hoolt sünnitushaiglast vanadekoduni, kus poed on ööpäevaringselt kaupa täis, riigipiirid reisimiseks avatud ning võimalused igakülgseks eneseteostuseks tagatud, on paljudel inimestel raske ette kujutada olukorda, kus kõik see, mida nii endastmõistetavaks peetakse, võib sõja, rahutuste, epideemia või looduskatastroofi tulemusel üleöö ära kaduda.

Peapiiskop Urmas Viilma kuulutas seoses riigis kehtestatud eriolukorraga välja erakorralised palvepäevad. Palvepäevadel tuleb kell 12 ja kell 15 helistada viis kuni kümme minutit kirikukella, et kutsuda inimesi üles oma usus püsima, rõõmsalt oma usku tunnistama, aga ka meelt parandama ja palvetama. Avalikud jumalateenistused ei ole eriolukorra ajal lubatud.

Pühapäevases raadiosaates „Räägime asjast“ kommenteerisid siseminister Mart Helme ja rahandusminister Martin Helme koroonaviiruse leviku peatamiseks ette võetud samme. Ministrite sõnul ei lähe olukord kohe paremaks, eriolukorra meetmete mõju hakkab ilmnema alles nädalate pärast ja piiranguid tuleb juurde. Saared on pandud karantiini, ära võib kaduda ühistransport. Haiguspuhang saadakse kontrolli alla suveks, ent tagajärjed majandusele on ülitõsised ning külma sõja järgne globaalne elukorraldus lakkab senisel kujul olemast.

Eesti Vabariigis kehtima hakanud eriolukorra tõttu ei ole avalike jumalateenistuste pidamine lubatud ning üheski kirikus ei saa kindel olla, et eesseisvaid pühi saab tavapäraselt tähistada, tõdeb EELK peapiiskop Urmas Viilma pöördumises vaimulike ja koguduste poole.

Eesti Kirikute Nõukogu pöördub koguduste ja kõigi Eestimaa inimeste poole üleskutsega palvetada ja tegutseda üleilmse COVID-19 pandeemia tõttu kannatavate inimeste ja ühiselu jätkusuutlikkuse eest.

© Meie Kirik