“Liturgia võib inimest ainult siis kütkestada, kui ta ei vaata mitte iseendale, vaid Jumalale; kui ta laseb Temal esile astuda ja tegutseda. Siis toimub midagi tõeliselt ainulaadset, väljaspool igasugust konkurentsi, ja inimesed tajuvad, et siin sünnib miskit muud kui vaba aja sisustamine.”

Meie elu sisuks ei saa olla materiaalsete väärtuste jahtimine, vaid inimväärse küpse vaimsuse otsingud. Kogu meie maine elu on vaid vaheaste kõrgema arengu teel, ja sellel astmel ei tohiks libastuda ega sihitult tammuda. Toetudes üksnes materiaalse maailma seadustele, ei suuda me oma elu lahti mõtestada ega seada endale uusi eesmärke. Füüsika ja füsioloogia seadused ei suuda meile iial ära seletada seda kaheldamatut tõsiasja, et Looja osaleb iga päev, vahetpidamata, iga inimese elus, andes meile elujõudu juurde, ja kui see abi lakkab, siis me sureme. Ja täpselt samuti osaleb Ta kogu planeedi käekäigus – praegusel segasel ja süngel ajal peaksime püüdma seda eriti selgesti tajuda.

Soome evangeelset-luterlikku kirikut ei saa ka kõige suurema tahtmise puhul pidada sotsioloogilises mõttes sektiks. Selle ametlik usutunnistus ei anna alust pidada rahvakirikut sektiks ka teoloogilises mõttes. Kahjuks aga õpetab rahvakirik uusi õpetusi ning eeldab neile kuulekust. See on sekti tunnus: preestrid saavad rahvakirikus südamerahus eitada kristluse põhitõdesid, samas tuleb praktiliselt kohustuslikus korras järgida kiriku juurutatud uuendusi, nt ameti- või abieluküsimustes. Piiskopid on avalikult öelnud lahti kristlikust abielueetikast, kiites heaks kirikuliikmete või preestrite homoseksuaalsed või muud kõlvatud suhted, kirjutab Misjonipiiskopkonna piiskop Risto Soramies.

Aastaid tagasi kurtsin paarile tuttavale, kui raske on talvel suure lumega kirikusse pääseda, kuna kohalik omavalitsus lükkab puhtaks küll suured teed, ent mitte seda, mis viib suurelt teelt kirikuni. Minu tuttavad, kes olid pärit Saksamaalt, tegid seepeale imestunud näo ja küsisid, kas Eestis siis ei olegi usuvabadust.

Vana-Liivimaa poliitilises ja ühiskondlikus elus kujunes 15. sajandil välja uus foorum – maapäev, kus olid esindatud maaisandad, s.o piiskopid ja Saksa ordu. 1422. aastal võeti Valgas toimunud maapäeval vastu üldine maakorraldus või maaseadustik, mis käsitles kristliku ühiskonna alusnorme ja teatud kirikukorraldusküsimusi. Selle taga võib näha Riia peapiiskop Johannes Ambundii püüdlusi kõrvaldada usuelu puudusi, taustal Konstanzi kirikukogu ja üleeuroopaline kirikureformiliikumine. Puhtalt usuküsimuste kõrval käsitletakse vähesel määral ka muid teemasid, näiteks kaubandussanktsioone venelaste vastu. Järgneb dokumendi tõlge.

Kristlased vajavad ühiskonnas rohkem kaitset ja tuge sallimatuse eest, selgitab EELK peapiiskop Urmas Viilma Meie Kirikule saadetud artiklis oma palju tähelepanu pälvinud mõtteavaldust sotsiaalmeedias.

Hiljuti levis välismeedias ja ka Eesti väljaannetes uudis Vatikanis aset leidnud homoorgia kohta, mis on tekitanud nii katoliiklaskonnas kui ka sellest väljaspool pahameeletormi. Et olukorda selgust tuua, on allpool toodud välja portaalis LifeSiteNews.com avaldatud kaksteist fakti kõnealuse juhtumi kohta.

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Kaspar Kurve kutsub kõiki osalema laupäeval, 8. juulil Tallinnas toimuval homoparaadil, sest Eesti olevat homofoobne maa ja seda tuleb muuta: "Mingem ja marssigem koos ja uhkelt nii kaua, kuni inimese seksuaalne orientatsioon on vaid vastava indiviidi isiklik, mitte aga kellegi teise asi."

Saksamaa apostel Püha Bonifatius (u 675–754) on lisaks muudele tegudele ristirahvale meelde jäänud paganate poolt pühaks peetud puu – Thori tamme ehk maakeeli Taara tamme – söaka langetamise tõttu. Ehkki pühaku kirves raksas puud, mis seepeale Jumala väe läbi ümber kukkus, keelas ta aastaid hiljem vihaste paganatega silmitsi seistes oma kaaslastel inimeste vastu relva tõsta ning võttis vastu märtrisurma, hoides käes evangeeliumiraamatut.

Erakonna Põlissoomlased (Perussuomalaiset) 12. üldkogu valis erakonna uueks esimeheks filosoofiadoktori ja Euroopa parlamendi liikme Jussi Halla-aho. Intervjuus portaalile Seurakunatalainen.fi räägib end agnostikuks nimetav Halla-aho oma suhtumisest religiooni, kirikusse ja kristlikesse väärtustesse, eutanaasiasse, aborti ning samasooliste abielusse.

Elevandiluuranniku katoliku piiskopid võtsid 16.–21. maini toimunud piiskoppide konverentsi plenaaristungil ühehäälselt vastu dekreedi, mis sedastab, et on võimatu olla ühtaegu kristlane ja vabamüürlane.

© Meie Kirik