Sarnaselt Samaaria naisele on Issand ka meid kõnetanud ja kutsunud välja igapäevaste koduste toimetuste ja ülesannete juurest. Naine talitas oma igapäevaseid toimetusi, ta läks kaevust joogivett tooma, kuid tuli tagasi hoopis “elava veega”. Ta ei pidanud selleks midagi erilist tegema. Kõigest joosta kaevule, olla seal ja kuulata. Jeesus ütleb: “Tulge ja võtke eluvett ilma hinnata.” Kasutagem siis seda võimalust.

Ma küsin otse: kas Sotsiaalministeeriumis on veel alles ka mõni terve mõistusega inimene, või on kõik kollektiivselt ära programmeeritud?

Ristimine hõlmab kõike seda, mida Jeesus on tulnud tegema. See sisaldab kogu Tema tulemise saladust. Jeesus ristiti kui patune, et meie võiksime olla ristitud kui pühad Tema kuningriigis. Ta suri meie surma, et meie võiksime elada Tema elu. Jordani vees sai teoks õnnelik vahetus. Jeesus võttis kanda meie patu, et meie võiksime pärida Tema täiusliku kuulekuse, Tema kannatuse ja surma, Tema õigeksmõistu ja pühaduse.

Kui inimese avalik kuvand kisendab: “Teiste inimeste elu – see tähendab: nende hoiakud ja arvamused, mõtted ja tunded – peavad muutuma selle pärast, milline ma olen!”, siis ei ole vastupidine sõnum, olgu esitatud kasvõi meetritekõrgusel tänavaplakatil, lihtsalt veenev, kirjutab õp Illimar Toomet kommentaariks sotsiaalministeeriumi uuele tänavakampaaniale, milles osaleb ka üks tuntud homoaktivist.

Kas Ühinenud Metodisti Kirik võib nn homoküsimuse tõttu lõheneda? Portaal Meie Kirik palus kommentaari EMK Tartu Püha Luuka koguduse pastorilt Priit Tammelt.

Kui me elame jumalalaste keskel, oleme osaduses üksteisega, käime koos missal, teenime Jumalat nii kirikus kui ka maailmas, püüame muuta oma suhtumist ja armastust kaasinimesse täiuslikumaks ja kui me laseme Pühal Vaimul jätkata tööd meis ning läbi meie, siis kogeme nii väikseid kui suuri epifaaniaid ehk teisisõnu, kogeme väikeste ja suurte, ajalike ja igavikuliste tõdede ilmumist.

Kristlik-konservatiivse võrguväljaande Meie Kirik toimetus soovib lugejatele õnnistatud uut aastat 2020 ehk MMXX. Aastad ja inimpõlved tulevad ja kaovad, kuid Jeesus Kristus on sama eile, täna ja igavesti. Püha Augustinus ütleb: „Siin maailmas aga veerevad päevad mööda, ühed lähevad, teised tulevad, ükski ei jää püsima. … Seepärast peame armastama Teda, aja Loojat, et võiksime olla vabad ajast ja kinnitatud igavikku, kus ei ole enam aegade muutlikkust.“

Armsad õed ja vennad, mõne tunni pärast astume uude aastasse. Aidaku Issand meil hinnata ja oskuslikult kasutada meile antud aega. Olgu sul uuel aastal küllalt õnne, et hoida sind armsana; küllalt katsumusi, et hoida sind tugevana; küllalt kurbust, et hoida sind inimlikuna; küllalt lootust, et hoida sind õnnelikuna; küllalt ebaõnnestumisi, et hoida sind alandlikuna; küllalt edu, et hoida sind innukana; küllalt sõpru, et võiksid leida lohutust; küllalt entusiasmi, et võiksid rahulikult minna vastu homsele päevale, ja küllalt meelekindlust, et võiksid teha homse päeva tänasest paremaks.

Kui 21. sajandi esimesel kümnendil arutleti ja vaieldi Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus kirikukorralduse (uus põhikiri ja kirikuseadustik) ja liturgiauuenduse (uus käsiraamat versus vana agenda, „katoliiklus“ versus protestantism) üle ning erinevate teoloogiliste hoiakute väljendusena tekkisid Martin Lutheri Ühing ja Augsburgi Usutunnistuse Selts – mille väljaandeks 2007. aastal loodud veebileht Meie Kirik on –, siis teisel kümnendil tõusid fookusesse üha enam nn kultuurisõja teemad ning kiriku jagunemine liberaalseks ja konservatiivseks leeriks. Heidame tagasipilgu lõppeva kümnendi olulisematele kodumaistele teemadele ja sündmustele Meie Kiriku kajastuse seisukohalt.

Kirik peab otsustavalt hülgama moodsad destruktiivsed paradigmad. Soo ja suguelu hüsteerilised segadused ei tohi leida teoloogias mingit õigustust, kirjutab teoloog Malle Pärn.

Hävitatud Iisraeli puust tärkab, kasvab ning kannab vilja õiglane ja ustav Oks, kelleks on Jeesus Kristus – Taaveti järglane, Jumala Poeg.

© Meie Kirik