Kui katoliikliku tava kohaselt toimub adoratsioon lihaks saanud Sõna ehk altarile asetatud hostia ees, siis kas luterlased kummardavad paberile trükitud Sõna ehk altarile asetatud Piibli ees? Ka luterlased usuvad Kristuse ihu ja vere reaalset kohalolekut armulauas.

Kommunistlikud režiimid suutsid maapealse paradiisi nimel hävitada kümneid ja kümneid miljoneid klassi- ja rahvavaenlasi; natsid hävitasid süstemaatiliselt neid, keda nad pidasid rassivaenlasteks või lihtsalt alaminimesteks. Hukatud või hukkumisele saadetud ohvrite täpset arvu teab ainult Jumal üksi. Kristlusest lahti öelnud lääne n-ö liberaalne ühiskond on aga kuulutanud arenguks ja inimõiguseks kõige kaitsetumate inimeste mastaapse tapmise, mis on kahtlemata meie „vabaduse, võrdsuse ja vendluse“ ajastu kõige häbiväärsem ja tumedam külg.

Konservatiivse kristliku veebiväljaande Meie Kirik toimetus leiab, et president Kersti Kaljulaidi ja peaminister Jüri Ratase hukkamõistvad sõnavõtud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimehe Martin Helme aadressil, kes on poliitikuna väljendanud oma moraalset positsiooni sündimata laste eluõiguse kaitsel, on demokraatlikus ühiskonnas vastuvõetamatud.

Rahvusmeelsed noored algatasid Facebookis kommuuni nimega “Eestlaste Eesti”, kutsudes toetama Eestit kui rahvusriiki ning mitte kaasa minema kampaaniaga “Kõigi Eesti”. Avaldame alljärgnevalt nende üleskutse.

EELK peapiiskop Urmas Viilma ütleb Meie Kirikule antud usutluses, et loodava koalitsiooni vastu algatatud meediahüsteeria on hoiatav näide demokraatia põhimõtete erakondlikust väänamisest ja ei vasta ausa mängu reeglitele. Viilma hinnangul on vaja kokku leppida koalitsiooni moodustamise rahus, samuti tuleb lõpetada inimeste hirmutamine sellega, et parlamendi enamuse hääled on läinud Eestit kahjustavale koalitsioonile, ning taastada väärikas poliitiline ja ühiskondlik suhtlemiskultuur.

Kuna Jumal on õiglane oma sõnas ja kohtuotsustes, siis ei jää meil muud üle kui öelda: “Jah, see ma olen, vaene vilets patune.” See on kahetsev usk. Usk, milles on täielik kuulekus ja allumine Jumala tahtele. Selles usus võime kindlad olla, et me ei pea piirduma raasukestega isanda laualt nagu koerakesed, vaid meile kui Jumala lastele on koht kinni pandud Tema lauas.

8. veebruaril 2019 avaldas kardinal Gerhard Ludwig Müller (usudoktriini kongregatsiooni prefekt 2012–2017) personaalse usumanifesti. Avaldame manifesti tõlke.

Ameerika Ühendriikide rajamist (1776) ja Prantsuse revolutsiooni (1789) on peetud vabamüürlike salaseltside sepitsuseks, sest mõlemas ajaloosündmuses läbi murdnud „aegade uus kord“, novus ordo seclorum, kuulutas vana korra, vana režiimi (pr ancien régime) lõppu. Selles uues ühiskondlikus elukorralduses on nähtud vabamüürlike ideaalide teostumist. Juuresoleval pildil näeme Ameerika esimest presidenti, vabamüürlast George Washingtoni koos Marylandi vabamüürlaste suurmeistri Joseph Clarkiga asetamas 18. septembril 1793 massoonliku rituaali käigus nurgakivi Kapitooliumile, USA parlamendihoonele. Seega on põhjust küsida, millist rolli etendas vabamüürlus toonastes sündmustes, sealhulgas Ameerika Ühendriikide sünni juures.

Kas suudame sellel paastuajal võtta endale erilise ülesande – kummardada ja teenida üksnes Issandat? Kas oleme valmis paluma Kõigevägevamat, et Ta paljastaks meile meie ebajumalad? Kas suudame julgelt tegutseda, et võiks nad troonilt maha tõugata? Kas otsustame minna kuulekuse teed, isegi siis kui see viib ristile?

Kui tunneme Kristuse kannatusi ning paastu tähendust, siis meie elu Kristuses uueneb. See on paastuaja mõte – alandumine Jumala ees, et me mõistaksime, kui patused me oleme. Meie pattude pärast pidi Issand end ohverdama. See on ainuke viis pääsemiseks: oluline, vajalik, möödapääsmatu! See annab meile igavese elu tõelise lootuse.

Kõik inimesed ei tea, miks palvetatakse. Sageli arvatakse, et palvetamine on oma vastutuse veeretamine Jumala peale. Kui ise ei viitsi teha, siis palun Jumalat, et Tema asjad korda ajaks. Mõned mõtlevad, et palve on lihtsalt kiirustava ja stressis inimese mõttemaailma rahustamine. Ekslikult peetakse palvetamist ka kombetäitmiseks, millel puudub tegelik tähendus ja mõju. Sellepärast on oluline teada – miks me palvetame.

© Meie Kirik