Ajast igavikku on lahkunud õpetaja emeeritus Jüri Raudsepp (30.07.1930–01.06.2019), kes oli nii arst ja arstiteadlane kui vaimulik, enda sõnul kiriku käekäigust hooliv ja traditsioonilisi väärtusi hindav konservatiivne traditsionalist. Jüri Raudsepa hinnangul võib näha tendentsi, et kirik püüab kohaneda maailmaga: "Seda ei saa olla. Ei tohi olla mingisugust kompromissi. Mida me patuks kutsume, see selleks ka jääb."

„Üles läinud taeva, istub Isa paremal käel ja tuleb taas kirkuses kohut mõistma elavate ja surnute üle; Tema riigile ei tule otsa.“ (Nikaia usutunnistus)

Portaali Objektiiv peatoimetaja Markus Järvi sõnul on liberalism maailma ajaloo kõige verisem ideoloogia, kui pidada silmas sadade miljonite laste massilist tapmist emaüsas ja inimeste enesehävituslikku käitumist. Ka SAPTK juht Varro Vooglaid leiab, et liberalismi kui kurjuse ideoloogia olemus ei avaldu kusagil mujal selgemini kui selles, et vabaduse ilminguna käsitletakse võimalust tappa omaenda lapsi.

Euroopa Kirikute Konverents ja Euroopa Kirikute Rändekomisjon on Euroopa parlamendi valimiste eel koostanud dokumendi „Euroopa – see on meie tulevik. Abimaterjal Euroopa Liidu valimisteks aastal 2019“, milles väljendatakse toetust Euroopa Liidu poliitilise eliidi senisele kursile ning hoiatatakse „populistide“ ja „ekstremistide“ eest. „Selle brošüüri abil loodame me pakkuda oma liikmeskirikutele ja laiemale valijaskonnale mõtteainet ning innustada neid aktiivsele osavõtule valimistest,“ öeldakse dokumendis.

Maa peal pole suuremat lohutust sellest, mille annab Püha Vaim. Inimesed jooksevad nõuandjate, psühholoogide ja sõprade juurde. Pöörduvad raamatute, loengute, seminaride ja konverentside poole. Ent kui palju tröösti nad saavad? Nii vähe, et sellega ei jõuta kojugi. See kõik on asjatu, valu tuleb tagasi.  Kannatavale hingele ei suuda maailm anda midagi. Sellepärast vajadki sa Püha Vaimu eneses. Ainult Tema võib sind kurbuses ja mures tõeliselt trööstida. See trööst pole ajalik, vaid igavene.

Milliste põhimõtete alusel koostatakse ja millal valmib uus lauluraamat luterlastele? Kas õnnestub tagada lauluraamatu teoloogiline ühtsus ja kas see on eesmärk? Kuidas ehitada silda tänapäeva ja minevikupärandi vahele? Kas kirikuliikmed saavad lauluraamatu valmimisse oma panuse anda? Vestlevad koguduseõpetaja Veiko Vihuri ja kirikuvalitsuse liige praost Marko Tiitus.

Neitsi Maarja ja tema tähtsus on tõenäoliselt paavstluse kõrval suurim protestante ja katoliiklasi eraldav asjaolu. Katoliiklik suhtumine Maarjasse tundub protestantidele sageli liialdusena. Piiblis on Maarjast otseselt juttu üsna vähe ja seetõttu peetakse enamikke traditsiooniliste kirikute (katoliku ja ortodoksi, aga ka mõnede luterluse ja anglikanismi voolude) arusaamu ekslikeks.

Nii nagu Päikese ümber tiirlevad planeedid, nii keerleb meie elu ümber Hea Karjase. Tema on kõikide asjade algus ja lõpp.

Üha rohkemates inimestes on küpsemas veendumus, et Kersti Kaljulaid on oma käitumisega tõsiselt kahjustanud presidendiametit ja peaks tagasi astuma. Jutt ei käi mingitest väikestest fopaadest ja veidrustest – isegi mitte „sõnumiga“ dressipluusist, mida president parlamenti tulles kandis. 29. aprillil otsustas Kersti Kaljulaid välja näidata oma põlgust riigikogu ette astunud uue ministri vastu ning lahkus tema ametivande andmise ajaks saalist. Veidi aega enne seda oli meedias välja tuldud anonüümsete süüdistustega, et ministriametisse astuv Marti Kuusik (EKRE) on süstemaatiline naisepeksja.

Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud! Need sõnad on kristlaste huulil kõikjal maailmas. Kahjuks võisime Suurel Nädalal ajalehe Eesti Kirik 5. leheküljelt lugeda sootuks midagi muud: „Ülestõusmine ei olnud maailmaajaloo sündmus, millest saaks teha filmi või kirjutada memuaare“. Ja veel: „Kui paigutame ülestõusmise jutustused objektiivsuse kasti, siis mõistame ülestõusmise hukule.“

Kristus on surnuist üles tõusnud. Ta elab ja on meie keskel. Oma ülestõusmisväes on Ta meie keskel kogu oma jumaliku ja inimliku olemisega. Lukustatud uksed ei suutnud hoida Teda eemale. Mitte miski ei saa Teda meist eemale hoida. Ta on meie keskel sama tõeliselt ja täiuslikult, nagu Ta oli seda jüngritega lukustatud uste taga tollel esimesel ülestõusmise pühapäeval.

© Meie Kirik