Esimese aastatuhande ühtse kiriku pentarhia ehk viie kirikliku keskuse – Rooma, Konstantinoopoli, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma – tänapäeva kolm kõrget kirikupead, nimelt Rooma paavst Leo XIV, Konstantinoopoli patriarh Bartholomeus ja Aleksandria patriarh Theodoros II osalesid reedel Türgis Iznikis toimunud oikumeenilisel palvusel, millega tähistati 1700 aasta möödumist esimesest oikumeenilisest kirikukogust Nikaias.
Kahe iidse õigeusu patriarhaadi pead, Antiookia patriarh Johannes X ja Jeruusalemma patriarh Theophilos III, siiski Iznikisse kohale ei tulnud.
Palvus toimus Izniki järvevee alla jäänud Püha Neofitose basiilika varemete juures, kus aastal 325 peeti Nikaia kirikukogu. Noorele märtrile Neofitosele (surnud aastal 303) pühendatud basiilika on varemeis alates 740. aasta maavärinast.
Nikaia kirikukogul kiideti heaks Nikaia usutunnistuse algne kuju. Paavst Leo sõnul on see usutunnistus jätkuvalt kristliku usuühtsuse aluseks. Ka patriarh Bartholomeus rõhutas Nikaia ususümboli olulisust: «Nikaia usutunnistus toimib nagu seeme kogu meie kristliku eksistentsi jaoks. See ei tunnista miinimumi, vaid tervikut.»
