Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütles esmaspäeval riigikogus, et riikliku õppekava osaks olevad LGBT teemad on kohustuslikud nii õpilastele kui koolidele. Kui kristlikud erakoolid peaksid keelduma LGBT teemasid õpetamast, ähvardab neid Kallase sõnul sulgemine. Usuvabadusel on Eesti ühiskonnas piirid, deklareeris haridusminister.
Konservatiivse rahvaerakonna EKRE saadikud pärisid ministrilt aru, kas õpilastel on õigus keelduda osalemast LGBT teemasid käsitlevates tundides ja kas lapsevanematel on õigus oma lapsi sellistesse tundidesse mitte lubada. Veel küsiti, kas erakoolidel jäetakse õigus selliseid teemasid mitte käsitleda.
Kristina Kallas selgitas, et mistahes üldhariduskooli tegevuse aluseks on riiklikult kehtestatud õppekava, mille alusväärtused ja sihiseaded on laiem ühiskondlik kokkulepe.
«Riiklik õppekava on standard, mitte soovituslik raamistik, ja inimõiguste jälgimine on läbiv põhimõte. Õppekava tagab, et haridus kujundab kodanikke, kes väärtustavad võrdsust, sallivust ja demokraatlikke hoiakuid. Vanem ega õpilane ei saa valida, millistes õppeainetes või teemades osaletakse ja millistes mitte,» teatas Kallas.
Haridusminister toonitas, et erakool on kooli tegutsemisvorm, mis ei anna õigust kirjutada ennast välja haridusregulatsioonist, sealhulgas kooliastmele kehtestatud riiklikust õppekavast.
Kallase sõnul on palju religioone, mis naiste õigusi fundamentaalselt piiravad ja mille väärtusruum läheb fundamentaalselt vastuolus Eestis kehtiva väärtusruumiga.
«Sellisel usuvabadusel on ka Eesti ühiskonnas piirid, ja piirid lähevad inimõiguste pealt,» deklareeris haridusminister. «Inimesi ei saa kiusata taga selle tõttu, milline on nende seksuaalne sättumus. See on ammu juba ühiskonna konsensusena kehtestatud põhimõte Eestis. Meil on seadustatud ka nende inimeste abielu.»
«Usulistel veendumustel on need piirid, mis takistavad teiste inimeste vabadusi realiseerimast, kui need usulised piirid neid vabadusi hakkavad kitsendama,» märkis Kallas.
«Mitte ühelgi erakoolil ei ole lubatud hälbida Eesti riiklikust õppekavast,» lisas Kallas. «Kui kool ei täida riiklikku õppekava, siis tuleb küsimusmärgi alla selle kooli koolitusloa täitmine.»
