Viimastel nädalatel on Ukraina kirikutüli valguses ja seoses Moskva patriarhaadi vastukäiguga Aafrikas esile kerkinud mõte, et Vene Õigeusu Kirikult (VÕK) võiks autokefaalia ehk iseseisvuse ära võtta.

Veebruari alguses väljendas Ateena ülikooli kanoonilise õiguse professor ja Peristeri metropoliit Gregorios mõtet, et karistuseks oma kanooniliste piiride ületamise ning skisma tekitamise eest tuleks Vene Õigeusu Kirikult talle 1589. aastal antud autokefaalia peatada.

Konstantinoopoli patriarh on kavandamas vanade kreekakeelsete kirikute juhtide kohtumist, et arutada Moskva patriarhaadi kirikliku struktuuriüksuse loomist Aafrikas, mis on Aleksandria patriarhaadi kanooniline territoorium.

Moskva väitel pakutakse VÕK Aafrika eksarhaadi loomisega n-ö kanoonilist varjupaika neile aafriklastest preestritele, kes pole nõus Ukraina skismaatikute tunnustamisega Aleksandria patriarhi poolt.

Kui kõnealune patriarhide kohtumine aset leiab, siis tõenäoliselt soovivad viiest kirikupeast kaks – Antiookia ja Jeruusalemma patriarhid – säilitada häid suhteid Moskvaga.

Moskva patriarhaat katkestas kirikuosaduse oikumeenilise patriarhaadiga 2018. aastal, kui viimane valmistus skismaatikute baasil asutama uut õigeusukirikut Ukrainas.

Samal aastal märkis Konstantinoopoli patriarhaadi esindaja peapiiskop Iiob, et oikumeeniline patriarh, kes on noorematele kirikutele andnud autokefaalse staatuse, võib selle mõnede kanonistide arvates ka tagasi võtta.

Vene õigeusukiriku väitel polevat see võimalik. Vene kirik on pidevalt süüdistanud Konstantinoopoli patriarhi «õigeusu paavstiks» pürgimises. VÕK nägemuses on kõik iseseisvate õigeusukirikute pead võrdsed, nende aujärjestus ei anna õigust sekkuda teiste kirikute asjadesse.

VÕK välissuhete osakonna hiljutises avalduses osutatakse, et «Vene Õigeusu Kirik on paljurahvuseline Kohalik Autokefaalne Kirik, mis on õpetuslikus ühtsuses ja palvelikus ning kanoonilises osaduses teiste Kohalike Õigeusu Kirikutega.»

Avalduses selgitatakse, et idee pentarkiast ehk viie patriarhi (Rooma, Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia, Jeruusalemm) valitsusest Kirikus kerkis esile 6.–8. sajandil, kuid ei leidnud üldist tunnustust. Näiteks ei tunnustanud seda Rooma paavst – patriarhidest esimene, kes ortodokside nägemuses lahkus õigeusukirikust aastal 1054. See teooria ei võta ka arvesse, et tollal eksisteerisid teisedki autokefaalsed kirikud nagu Gruusia või Küpros.

VÕK välissuhete osakonna hinnangul eksisteerivad metropoliit Gregoriose fantaasia kohaselt esimese ja teise klassi ortodoksi kirikud. Esimesse kuuluksid neli vana patriarhaati (ilma Roomata) ja Küprose kirik, kes langetaksid otsuseid ja annaksid korraldusi, teise kõik ülejäänud, kes peavad esimese klassi kirikutele alluma.