Kristlik kolumnist ja kommentaator Jonathon van Maren juhib tähelepanu asjaolule, et mustanahaliste õiguste eest võitlev liikumine Black Lives Matter seisab ühtlasi LGBT-agenda ning «sooteooria» uute, radikaalsete tõlgenduste eest. Samuti on selle organisatsiooni juhid eranditult abordipooldajad.
Van Maren osutab, et viimastel nädalatel on inimesed ujutanud ühismeedia üle oma vooruslikkusest pasundavate (virtue signalling) postitustega – näiteks kui sa ei värvinud oma profiilifotot mustaks #BlackOutTuesday puhul, võis sulle ette heita vähest innukust võitluses rassismiga. Kui sa aga ei väljendanud otsekohe toetust liikumisele Black Lives Matter, oli ka sinu põlv mustanahalise mehe kaelal.
«Kui Black Lives Matter seisaks üksnes George Floydi, Ahmoud Ahmary ja Philando Castille’i õiglase kohtlemise eest, oleksin pikemata nõus väljendama rõõmuga oma toetust. Aga see liikumine ei taotle üksnes seda. Nad kavatsevad ühiskonna ümber muuta ja luua progressiivse utoopia selle ühiskonna rusudele, milles me praegu elame,» kirjutab van Maren.
«Just selle tõttu ei saa ma trendiga kaasa minna, kui pukis on taoliste veendumustega tüübid.»
Jonathon van Maren leiab, et valdav osa ameeriklastest oleks valmis ära kuulama ettepanekuid, kuidas reaalselt lahendada rassismiga seotud probleeme, kuid niinimetatud sotsiaalse õigluse sõdalased ja progressistid ei anna selleks võimalust.
Wikipedia järgi on Black Lives Matter (tõlkes «Mustanahaliste elu loeb») rahvusvaheline inimõiguste alane liikumine, mis tekkis Aafrika päritolu ameeriklaste seas ning võitleb mustanahaliste vastu suunatud vägivalla ja süsteemse rassismiga.
