Johannese ilmutusraamat on unikaalne terves Uues Testamendis. On öeldud, et ilma selleta oleks Piibel otsekui lõpetamata jäänud. Siia suubuvad kõik põhiliinid alates Moosese raama­tutest. Mooses räägib maailma loomisest, Ilmutusraamat uuest taevast ja maast. Piibli alguses ilmuvad päike ja kuu, lõpus kaovad need mõlemad. Mooses kirjeldab paradiisiaeda, Ilmutus­raamat taevast linna. Moosese raamatute alguses võidab saatan, Ilmutusraamatus tehakse talle lõpp. „See raamat räägib rohkem kui ükski teine saatana surmast ja seepärast pole ka ime, et saatan ei taha, et inimesed loeksid ja uuriksid seda raamatut!” Nii on Ilmutusraamatu tähtsust kommenteeritud ja innustatud seda just lugema.

19. novembril 2016 kogunesid Krakowis Poola katoliku kiriku piiskopid ja samuti riigijuhid, nende seas president Andrzej Duda ja peaminister Beata Szydło, ning lugesid pidulikult ette akti, millega tunnistatakse Jeesus Kristus Poola kuningaks ja valitsejaks. Kohale oli tulnud 100 000 inimest, kes ühinesid järgmise deklaratsiooniga:

Liberaalina on tal ajada oma asi. Tal on kindel visioon. Ta tahab kirikut inimestele lähemale tuua, seda moderniseerida, tänapäevasemaks muuta. Kopitanud religiooniga täidetud kiriku uksed ja aknad tuleb maailmale avada ja ilmaliku õhu värsked puhangud sisse lasta!

Peavoolumeedia kajastab USA presidendiks valitud Donald Trumpi vastaseid proteste ja vihameeleolusid. Kes on need punalippudega Hillary Clintoni toetajad ja milline on hetkel olukord Ameerikas, kommenteerib praegu Californias elav eesti vaimulik ja veebiajakirja Meie Kirik toimetuse liige Enn Auksmann.

Ingeri evangeelne-luterlik kirik, kes tunnistab inimlikest seadustest ja tavadest sõltumatut Jumala sõna ülima autoriteedina, peab samasooliste inimeste vahelisi seksuaalsuhteid patuks ning peab kategooriliselt võimatuks, et selliseid suhteid saaks tunnistada Jumala tahte kohaseks ka siis, kui riik ja ühiskond neid vormiliselt tunnistavad (Ap 5:29). ... Ingeri kirik peab kinni oma õigusest vaadata uuesti üle ja ühepoolselt katkestada koostöö selliste kirikute ja organisatsioonidega, kes ajalooliselt kuuluvad luterlikku traditsiooni, kuid võimaldavad samasooliste inimeste laulatamist või taolises suhtes elavate inimeste seadmist Kiriku ametisse.

Isa Krumpānsi pühadus ei seisnenud tema välises küljes ehk strateegiliselt väljatöötatud veidrustes, vaid tema kõikevõitvas heatahtlikkuses, lausa erakmungaliku visadusega säilitatud preestridistsipliinis – töötas ta ju 34 aastat täiesti üksinda – ning ennekõike tema täielikus eneseohverduses Eesti katoliku koguduste ellujäämise nimel läbi raskete aegade. Võib öelda, et isa Miikael oli ajastu sunnil see, kes ta oli. Ta pidi jätma oma kodumaa ning tegi ilmselt parima, mis oli nendes tingimustes võimalik.

Ei oleks õige öelda, et eelseisvad valimised on valik kahe halva vahel. Eetilises ja esteetilises mõttes võib mõne kandidaadi juures leida mõndagi halba, kuid halb väljendub selles, kui tehakse halbu tegusid. Kurjus on midagi muud: see on tõe, vooruste ja pühaduse sihiteadlik hävitamine. Kui halva kandidaadi poolt võib pragmaatilistel kaalutlustel hääletada, ei tohi hääletada sellise kandidaadi poolt, kes kaitseb ja aitab kaasa õigustamatutele kurjadele tegudele.

Lugedes uudist selle kohta, et Kersti Kaljulaid loobus Eesti Vabariigi eelmiste presidentide ametisseastumise juurde kuulunud tänujumalateenistusest Tallinna Toomkirikus, ning järgnenud kommentaare sotsiaalmeedias, meenusid mulle kolm kõnekäändu.

Täpselt aasta pärast ehk 31. oktoobril 2017 täitub viissada aastat protsessi algusest, mida on hakatud nimetama reformatsiooniks, eesti keeles ka usupuhastuseks. Kuigi pooltuhat aastat on kahtlemata pikk aeg, tähendab kõnealune 16. sajandi ususündmus või -liikumine ühtede jaoks endiselt reformatsiooni ehk uuenemist ning teiste jaoks pigem deformatsiooni ehk moonutust.

Kui kirikud tahavad saada olulisteks tegijateks illegaalse rahvasterände reguleerimisel ja likvideerimisel, siis panustatagu oma usutunnistuse ja palveelu tugevdamisse. Palutagu Issandalt halastust meie Euroopale ning usulise ärkamise saatmist, leiab Roland Tõnisson vastuses neile, kes räägivad pagulaste võõrustamisest ja kristlikust külalislahkusest.

Kumbki kandidaat ei sobi presidendiks, kumbki pole usaldusväärne, ja Trump ei ole mingi sotsiaalne konservatiiv. Trumpi poolt ei hääletata tema enda pärast, vaid seetõttu, kui halb on Hillary Clinton ja kui väga kardavad paljud kristlased, et ees seisab veel kaheksa aastat sekulaarset ja progressiivset valitsust, kirjutab Jonathon van Maren.

© Meie Kirik