Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut ja Pühtitsa kloostrit esindava vandeadvokaadi Artur Knjazevi sõnul on üks asi siseministeeriumi soov ja seisukoht, teine asi aga see, mida ütles riigikohus läbivaadatud kirikute ja koguduste seaduse sisu kohta.
Siseministeeriumi nõuniku Ilmo Au teatel peab Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku vaimulikkond nüüd «tegelema sisekaemusliku tööga ja endale selgelt sõnastama, keda nad teenivad: kas Kolmainu Jumalat või Kremlit ja Moskva patriarhi.»
Kirikul on aega pool aastat, et oma kanoonilised sidemed Moskvaga katkestada. Seda tuleb teha veel enne «vene jõule» ehk 28. detsembriks.
«Mida ütleb meile Riigikohus? See sätestab selgelt, et nendest seostest peab tulenema reaalne oht. Viimaste aastate jooksul pole ministeerium suutnud välja tuua ühtegi põhjust ega ohtu, mis nendest seostest tuleneks. Ometi peavad nad selle seaduse kohaldamiseks seda tõendama,» ütles advokaat ERR-ile.
Riigikohtu üldkogu leiab juunis avaldatud otsuses, «et «oht» vaidlustatud seaduse mõttes ei tähenda abstraktset ohtu, vaid eeldab konkreetse juhtumi asjaoludest tulenevat tegelikku ohtu» (punkt 75).
Veel öeldakse riigikohtu otsuses: «Administratiivse-organisatsioonilise ja majandusliku seotuse keeld on mõõdukas siiski vaid tingimusel, et välismaise isiku ohtlikkus Eesti riigile on kohaselt tuvastatud (otsuse p-d 72-77). Seadus ei näe ette, et KiKoS §-de 3 ja 4 uutes lg-tes 2² ja 1² nimetatud tegevus tooks automaatselt kaasa piiriülese sideme keelatuks lugemise. Seaduse rakendaja peab igal juhul tuvastama keelatud seotusest tuleneva ohu ning seejärel hindama, kas oht on selline, et see õigustaks keelu jõustamiseks kasutatavaid meetmeid» (punkt 102).
