Siseministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgub, et kiriklik religioossus Eestis üha väheneb ning Eesti ühiskond on usuleige ja moraaliküsimustes liberaalne. Kirikult oodatakse eelkõige sotsiaalset ja kultuurilist rolli. Umbes kaks kolmandikku eestlastest ei pea end ühegi religiooni järgijaks.
Valdavalt toetatakse vaba kooselu (82%), aborti (68%) ja eutanaasiat (60%), vähem samasooliste vahelist «abielu» (41%). Ligi veerand elanikest aktsepteerib polüamooriat ehk armusuhteid hulga inimeste vahel, «soovahetust» aktsepteerib 30 protsenti.
Eestikeelsetest vastajatest määratles end kristlastena 27 protsenti, venekeelsetest 63 protsenti, kokku on ühiskonnas 37 protsenti kristlasi. Samas usub Jumala olemasolu vaid 29 protsenti vastanutest.
Kirikut pidas oluliseks 25 protsenti ja usku 33 protsenti vastanutest.
