Riigikogus küpseb riiklike pühade ja tähtpäevade reform. Riigi sümboolikanõunik korjaks mitu kristlikku püha seadusest välja, vahendab Eesti Ekspress.
Pühade ja tähtpäevade seaduse kohaselt on riigipühade hulgas suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, nelipühade 1. püha, jaanipäev, jõululaupäev ning esimene ja teine jõulupüha.
Riiklike tähtpäevade hulgas on kolmekuningapäev ja hingedepäev.
Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed leiab, et kristlike tähtpäevade ja pühade kõrvaldamisega ei muutu suurt mitte midagi. Riik ei tähista kolmekuningapäeva ja hingedepäeva ning pühapäevadele lukustatud kirikupühad on tööõiguse mõttes «fantoompühad».
Nõuniku arvates ei peaks seadus loetlema kristlikke tähtpäevi, mida riik kuidagi ei tähista.
Meie Kiriku peatoimetaja kommentaar:
Kristlike pühade riiklikust kalendrist eemaldamise korral astutakse Eesti Vabariigis kui ilmalikus, revolutsioonilises projektis veel üks oluline samm dekristianiseerimise suunas. Sarnane mõtteviis domineeris Eesti NSV ajal – kristlust kui Eesti ühiskonna traditsioonilist kultuurilist alust peeti igandiks ja see kuulus väljajuurimisele. Kui kristlike pühade ja tähtpäevade riiklikust tähistamisest loobutakse ka Eesti Vabariigis, märgistaks see olulist nihet n-ö progressiivse, revolutsioonilise ühiskonnamudeli juurutamise suunas, ühes kaplanitest vabanemise, abielu tähenduse ümbermuutmise ning usuvabaduse piiramise katsetega.
