Kaja Kallase valitsus jätab kaubanduskeskused ja spordisaalid avatuks, ent sulgeb avalikkusele kirikud. Täpsemalt on alates 3. märtsist keelatud siseruumides avalike ürituste korraldamine. Peapiiskop Urmas Viilma sõnul selgitas siseminister Kristian Jaani talle, et valitsus ei soovinud kellelegi teha erandeid.

EELK peapiiskop osutab, et jumalateenistused pole võrreldavad meelelahutusüritustega.

«Jõulude eel aasiti avalikult valitsuse ja kirikute juhtide liiga lähedase ja sageda omavahelise läbikäimise pärast. Seda ka tollase opositsiooni poolt. Nüüd, mil jumalateenistused on samastatud meelelahutusüritustega ning on seetõttu keelatud, on uue valitsuse lemmikuteks saanud kaubanduskeskused,» nentis Viilma ERRi portaalis avaldatud artiklis, lisades, et natuke tundub see samm revanši või tagasitegemisena.

«Kui Eestis tegutsevatel kirikutel on pühakodade avatuna hoidmise argumendina võimalus kasutada põhiseaduse usuvabaduse paragrahvi, siis kus on vettpidavad ja teaduspõhised argumendid kaubanduskeskuste avatuna hoidmise toetuseks?» küsis Viilma.

«Praegu käitub valitsus justkui oleksid kõik Eestis tegutsevad usulised ühendused riigikirikud, kellele võib lihtsalt ülalt-alla korraldusi väljastada, paberinurgal kõigest pitsatijäljend: «Täitmiseks!».»

Reedel kogudustele saadetud teadaandes märkis peapiiskop, et teisipäeval arutab konsistoorium uut olukorda ja sõnastab ka uued korraldused.

«Samal ajal püüame teha kõik, mis meist oleneb selleks, et kirikud jääks avatuks vähemalt privaatseteks ja avalikkusele suletud teenistusteks ja talitusteks ning jumalateenistuselu taastuks.»

Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu kommenteeris sotsiaalmeedias valitsuse otsust järgmiselt:

«Selle riigi kodanikena tuleb meil korraldust täita. Kuigi ma ütleksin, et kui seesama riik, kus on võimalik kaubanduskeskustes ringi käia, üksteist seal müksata ja ostelda, annab korralduse, et palvetada oma maa ja rahva eest üheskoos ei tohi, siis ... ma ei tea, kuidas selle riigiga läheb.

Kirikute sulgemine on minu jaoks ääretult kurb ja ma ei ole ainus, kes nii tunneb. Väga palju on selliseid maakirikuid, kus käibki ainult kümmekond inimest koos, et pühapäeviti üheskoos palveid teha ... ja siis neile öeldakse, et nad ei tohi neid palveid enam teha. See on ühe lauaga löömine – väga laia lauaga löömine. Ma arvan, et selles otsuses on midagi ääretult valet. Aga ma ei kutsu üles kodanikuallumatusele, vaid lihtsalt ütlen, et selles asjas on midagi kummalist.»