Psalm on ülistuslaul Jumalale, kes aitab oma rahvast igas hädas. Jumalat tänatakse suurte tegude eest, mis Ta Iisraelile on teinud. Valitud rahvas ootab, et Jumal ka edaspidi kannab omade eest hoolt (Ps 135:14): «Issand mõistab kohut oma rahvale ja halastab oma sulaste peale.»
Sellele psalmile viidatakse kirjas heebrealastele, kus räägitakse Jeesuse tagasitulemisest ning selle ootamisest. Kirjutaja tuletab meelde, et kristlane peab osalema koguduse jumalateenistusel ja armulauaosaduses (Hb 10:26–39): «Sest kui me tahtlikult teeme pattu pärast seda, kui oleme õppinud tundma tõde, siis ei ole enam ohvrit pattude eest, vaid ainult mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis neelab vastased. Kui keegi hülgab Moosese Seaduse, siis peab ta ilma armuheitmiseta surema kahe või kolme tunnistaja sõna peale. Kui palju rängema nuhtluse väärib siis teie arvates see, kes Jumala Poega on jalgadega tallanud ega ole pühaks pidanud lepingu verd, millega ta on pühitsetud, ja kes on teotanud armu Vaimu? Me ju tunneme teda, kes ütleb: «Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte.» Ja taas: «Küll Issand mõistab kohut oma rahva üle.» Hirmus on langeda elava Jumala kätte! Tuletage meelde endisi päevi, mil teie, olles valgustatud, pidite taluma rohket võitlust kannatustes! Mõned teist tehti rahva avaliku teotamise ja tagakiusamise aluseks, teised said osa nende kannatustest, kelle käsi nõnda käis. Te olete ju koos vangidega kannatanud ja rõõmuga talunud oma vara riisumist, teades, et teil endal on parem ja jäädav varandus. Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga! Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse. «Sest veel ainult pisut, pisut, siis tuleb see, kes peab tulema, ega viivita. Aga minu õige jääb usust elama, kui ta taganeb, siis ei ole minu hingel temast head meelt.» Aga meie ei ole need, kes taganevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad ja päästavad hinge.»
Kirja kirjutaja tuletab kristlastele meelde Jumala headust ja karmust. Püha Jumal ei halasta neile, kes sihilikult mässavad Tema vastu, aga halastab neile, kes Teda kardavad ja tahavad elada Temaga osaduses. Psalm tuletab meelde mõlemat inimrühma. Egiptlased ja teised Iisraeli vaenlased said tunda Jumala karmust (Ps 135:8–12): «Ta lõi maha egiptlaste esmasündinud, nii inimeste kui loomade omad. Ta saatis tunnustähti ja imesid sinu sekka, Egiptus, vaarao peale ja kõigi ta sulaste peale. Ta lõi maha palju paganarahvaid ja tappis ära vägevad kuningad, Siihoni, emorlaste kuninga, Oogi, Baasani kuninga, ja kõik Kaanani kuningriigid, ja andis nende maa pärisosaks, pärisosaks oma rahvale Iisraelile.» Jumala omasid esindavad aga need, kes jäävad templisse jumalateenistusele (Ps 135:1–4): «Halleluuja! Kiitke Issanda nime, kiitke teie, Issanda sulased, kes seisate Issanda kojas, meie Jumala koja õuedel! Kiitke Issandat, sest Issand on hea; mängige tema nimele, sest see on kaunis! Sest Issand on valinud enesele Jaakobi, omandiks võtnud Iisraeli.» Kristlane peab osalema koguduse osaduses. Ükski kristlane ei saa loobuda armulauaosadusest, vaid Jeesuse üleskutse kohaselt peab sellest regulaarselt osa võtma: iga kord, kui te … sööte … nii sagedasti, kui te sellest joote.
Jumalakartus ja armastus Jumala vastu tähendab kristlasele elamist armulauaosaduses. Psalm lõpeb sõnadega (Ps 135:19–21): «Iisraeli sugu, tänage Issandat! Aaroni sugu, tänage Issandat! Leevi sugu, tänage Issandat! Teie, kes kardate Issandat, tänage Issandat! Olgu tänatud Issand Siionist, tema, kes elab Jeruusalemmas! Halleluuja!» Koguduse keskel on (aaronlastest) preestrid, (leviitidest) lauljad ja koguduseteenrid ning kõik iisraellased, kes kardavad Issandat. Armulauaosaduses olev kristlane ootab Jeesust tagasitulevana, nagu õpetab Paulus (1Kr 11:26): «Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.»
Alguses tsiteeritud lõigus kirjast heebrealastele mõistetakse Jeesuse tagasitulemist Habakuki raamatu teise peatüki valguses. Habakuk kutsub Jumala omi üles ootama kannatlikult kohtunägemuse täitumist Paabeli vastu. Kristlastele on Paabel antikristlik maailmavõim, mille üle maailma lõpus mõistetakse kohut (Ilm 17–19). See toimub Jeesuse tagasitulekul; õnnis on see, kes Jeesuse tagasitulemist ustavalt ootab. Kirjutaja räägib Jeesuse tagasitulekust Habakuki 2:3–4 sõnade abil: «Sest nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle. Vaata, kes on isemeelne, selle hing ei ole siiras ta sees; aga õige elab oma usust.» Soomekeelses Piiblis tõlgitud väljendit «õige saab elada, kui ta püsib ustavana» võib tõlkida ka «õige elab oma usust».
Pauluse teoloogias esinevad tõlgendused «õige elab usust (Jeesuse lepitustöösse)» ja «õige elab oma usust (Jeesusesse)» tema õigeksmõistuõpetuses. Õige on inimene, kes oma usu kaudu astub Jumalaga õigesse suhtesse (Rm 1:16–17): «Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele. Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: «Aga õige jääb usust elama.» Samas usus saab kristlane oodata Jeesuse tagasitulemist ja Jumala kohtuotsuste täitumist maailmale. Elav usk ei ole tõhutu, vaid sünnitab kannatustes usaldust ja vastupidavust (Rm 5:1–5): «Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kelle läbi me oleme usus saanud ligipääsu ka sellele armule, milles me seisame, ja me kiitleme oma lootusest Jumalalt saadavale kirkusele. Aga mitte ainult sellest, vaid me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse. Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.»
Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011
Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015