Psalmis räägitakse Jumala väest vaigistada tormist merd (Ps 65:8): «Kes vaigistad mere kohisemise, selle lainete mühina ja rahvaste möllu.» Viide osutab kaosemerele, mis loomise algul ähvardas Jumala loodud korda (Ii 38:8–11): «Ja kes sulges ustega mere, kui see esile murdes emaüsast välja tuli, kui ma panin pilved selle katteks ja pilkase pimeduse mähkmeks, kui ma sellele lõin korra, panin riivid ja uksed ning ütlesin: «Siiani sa võid tulla, mitte edasi, siin vaibugu su uhked lained!»?»

Iiobi raamatus kirjeldatakse kaosejõudusid koletis Rahabina (Ii 26:12): «Oma rammuga liigutab ta merd ja oma taibukuses peksab ta Rahabit.» Jesaja raamatus palutakse Jumalat tõusta oma troonile ja aidata oma rahvast. Iisraeli rõhujaid võrreldakse Rahabiga (Js 51:9): «Ärka, ärka, ehi ennast jõuga, Issanda käsivars! Ärka nagu muistseil päevil, endiste põlvede ajal! Eks olnud sina see, kes purustas Rahabi, kes torkas läbi merelohe?»

Uues Testamendis on Jeesuse üheks tunnustäheks tormi vaigistamine (Mk 4:35–41; vrd Mt 8:23–27; Lk 8:22–25): «Ja samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus neile: «Sõitkem vastaskaldale!» Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga. Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest. Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: «Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?» Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: «Jää vakka, ole vait!» Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks. Ja ta ütles neile: «Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?» Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: «Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?»»

Tunnustähega tahab Jeesus näidata jüngritele, et Temal on kogu meelevald purustada elu hävitavad jõud. Jeesus tervendas haigeid, ajas välja kurje vaime ning tegi patused vabaks süüst ja häbist. Tormi vaigistamine on osa nende tunnustähtede reast.

Luuka evangeeliumis kirjeldatakse lõpuaja ahistusi kui merelainete müha. Jüngrite silme ette joonistatakse pilt Inimese Pojast, kellel on lõpuaegadel meelevald alistada maailma ähvardavad hävituslikud jõud (Lk 21:25–28): «Ja päikeses ja kuus ja tähtedes on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus ja nõutus merekohina ja veevoogude pärast. Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis nad näevad Inimese Poega tulevat pilve sees väega ja suure hiilgusega. Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!»

Kristlased usuvad, et nende Looja ja Lunastaja on üks ja sama. Jumal, kes annab häid ajalikke ande ja kaitseb enda omi õnnetuste eest, on Issand, kes annab andeks patud ja päästab patu ja surma meelevallast. Sellepärast algab psalm patutunnistusega (Ps 65:2–4): «Vaikse meelega kiidetakse sind, Jumal, Siionis ning tasutakse sulle tõotused. Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha.» Kristlased paluvad iga päev Meie Isa palves, et Jumal annaks neile andeks nende patud.

Psalm selgitab ka Meie Isa palve sõnu: «Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev.» Ps 65:10–14: «Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks. Jumala veesooned on täis vett; sa valmistad nende uudsevilja, kui sa nõnda maad valmistad, kastes selle vagusid ja pudendades selle mullapanku. Vihmapiiskadega sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu. Sa ehid aasta oma headusega ja su jäljed tilguvad õli. Rohtla vainud haljendavad ja kingud vöötavad end ilutsemisega, nurmed rõivastuvad lambakarjadesse ja orud mähkuvad vilja; nad hõiskavad, nad laulavadki.»

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015