Oleme juba mitmete psalmide juures näinud, kuidas apostel Paulus teeb nende põhjal järeldusi inimkonna kurjuse üle. Kogu maailm elab patu orjuses. Üks Paulus tsiteeritud tekstidest on Psalm 53 (Rm 3:10–12): «Ei ole õiget, ei ühtainsatki, ei ole mõistjat, ei ole Jumala otsijat. Nad kõik on kaldunud kõrvale, üheskoos kõlbmatuks muutunud, ei ole, kes teeb head, ei ühtainsatki.»
Psalm teeb vahe Siioni ning Jumala vastu ükskõikse inimkonna vahele. Maailma kirjeldatakse vaenlasena Siionile, kes otsib hädas Jumalalt abi (Ps 53:7): «Oh, et Iisraelile tuleks pääste Siionist! Kui Jumal oma rahva vangipõlve pöörab, siis hakkab Jaakob ilutsema, Iisrael saab rõõmsaks.» Kristlasel on lihtne näha siin Jeesuse omade ja maailma vastandamist. Siion on Kristuse kogudus, keda Jumalast mitte hooliv maailm ründab. Eriti tuttav on vastandus Johannese evangeeliumist ja Ilmutusraamatust.
Jeesus põhjendab maailma viha Tema omade vastu sellega, et uueks sündinutena ei kuulu kristlased enam maailmale (Jh 15:18–19): «Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta on mind vihanud enne teid. Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks teid kui omi, aga et teie ei ole maailmast, vaid mina olen teid maailmast ära valinud, seepärast maailm vihkab teid.»
Ilmutusraamat kirjeldab hoora, kes joobub pühade verest (Ilm 17:3–6): «Ja ta viis mu vaimus kõrbe. Ja ma nägin naist istuvat erepunase metsalise seljas, kes oli täis jumalateotuse nimesid ja kellel oli seitse pead ja kümme sarve. Naine oli riietatud purpurpunasesse ja erepunasesse ning ehitud kulla ja kalliskivide ja pärlitega, ta käes oli kuldkarikas täis jäledusi ja oma hooruse saasta ning ta otsaette oli kirjutatud nimi, saladus: Suur Paabel, hoorade ja ilmamaa jäleduste ema! Ma nägin naise olevat joobnud pühade verest ja Jeesuse tunnistajate verest. Ma imestasin väga teda nähes.»
Psalmi järgi on Jumalast lahti öelnud inimesed Siioni vastu vaenulikud (Ps 53:5): «Kas seda siis ei mõista need, kes teevad nurjatust, kes söövad mu rahvast, nagu süüakse leiba? Jumala poole nad ei hüüa.» Nõnda nagu Jeesuse sõnade kohaselt maailma või Ilmutusraamatu järgi suure Paabeli ja hoora üle mõistetakse kohut, nõnda saavad psalmi järgi Jumala karistuse ka Jumala hüljanud Siioni vaenlased (Ps 53:6): «Seal valdab neid hirm, kus ei ole hirmu põhjust, sest Jumal pillab laiali selle luud, kes seab leeri sinu vastu. Sa saadad nad häbisse, sest Jumal on nad hüljanud.» Kristlane saab loota Jumala peale, kes on õiglane kohtunik ning omal ajal tasub igaühele ta palga.
Psalm õpetab kristlast nägema Jumalast võõrdunud maailma õiges valguses. Sealt ei ole oodata Jumala tõe mõistmist. Kristlane ei looda maailma vägedele, küll aga on valmis elama rahus kõikide inimestega (Rm 12:18): «Kui võimalik, niipalju kui oleneb teist, pidage rahu kõigi inimestega!»
Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011
Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015