Palverändur tervitab rõõmsalt Jeruusalemma (Ps 122:6–7): «Paluge rahu Jeruusalemmale! Käigu hästi nende käsi, kes sind armastavad! Rahu olgu su müüride vahel, hea käekäik su kuninglikes kodades!» Jeruusalemmas saab ta kogeda usu osadust ja Jumala ligiolu (Ps 122:8–9): «Oma vendade ja oma sõprade pärast tahan ma nüüd öelda: Rahu sinule! Issanda, meie Jumala koja pärast tahan ma otsida sulle head.»
Jeesus rääkis Samaaria naisega sellest, mis on õige koht palvetamiseks (Jh 4:20–25): «Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama.» Jeesus ütles talle: «Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas! Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest pääste tuleb juutidelt. Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama.» Naine ütles temale: «Ma tean, et tuleb Messias, keda nimetatakse Kristuseks. Kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.» Jeesus ärgitab naist mõtlema mitte palvetamise kohale, vaid palve kvaliteedile. Jumal tahab endale selliseid palvetajaid, kes palvetavad Pühas Vaimus.
Johannese evangeelium tuletab kristlasele algusest peale meelde, et ta ei peaks seostama oma mõtteid ja tundeid teatud kultusekohaga. Jeesuse vestlus Naatanaeliga õpetab kristlasele, kus on tõeline «Jumala koda» – heebrea keeles Betel (Jh 1:47–51): «Jeesus nägi Naatanaeli enda juurde tulevat ja ütles tema kohta: «Ennäe, tõeline iisraeli mees, kelles ei ole valet.» Naatanael küsis temalt: «Kust sa mind tunned?» Jeesus vastas ja ütles talle: «Ma nägin sind viigipuu all, enne kui Filippus sind hüüdis.» Naatanael ütles talle: «Rabi, sina oled Jumala Poeg, sina oled Iisraeli kuningas!» Jeesus vastas talle: «Kas sa usud vaid seepärast, et ma ütlesin sulle, et nägin sind viigipuu all? Sa saad näha suuremaid asju kui need.» Ja Jeesus ütles talle: «Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te näete taevast avatuna ja Jumala ingleid astuvat üles ja alla Inimese Poja juurde.» Jeesus viitab Jaakobiga toimunule. Jaakob ööbis Luusi nimelises kohas lageda taeva all ning sai näha Jumala ilmutust (1Ms 28:12–15): «Ja ta nägi und, ja vaata, maa peal seisis redel, mille ots ulatus taevasse, ja ennäe, Jumala inglid astusid sedamööda üles ja alla. Ja vaata, Issand seisis tema ees ning ütles: «Mina olen Issand, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, ma annan sinule ja su soole. Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad. Ja vaata, mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed, ning toon sind taas sellele pinnale, sest ma ei jäta sind maha, kuni olen teinud, mis ma sulle olen öelnud!»» Hiljem rajati sellesse kohta Peeteli pühamu.
Ajaloo jooksul sai Peeteli pühakojast ebajumalateenistuse koht ning see jäeti maha (1Kn 12–13; Am 4–5; Ho 4). Nagu Jeesus ütles, ähvardas sama oht ka Jeruusalemma. Jeesus puhastas templi ning ütles, et see on palvekoda, samamoodi oli ta õpetanud Samaaria naisele palve tähtsust. Markuse järgi (Mk 11:17) tsiteeris Jeesus templit puhastades Jesaja raamatut (Js 56:7): «Mu koda nimetatakse palvekojaks kõigile rahvastele.» Sellepärast peab kristlane olema valmis Naatanaelile kirjeldatud tulevikuks. Jeesus pole tingimata leitav templiehitisest või sünagoogist, vaid kristlased saavad koguneda armulaua lageda taeva alla. Seal saavad nad kogeda Jeesuse ligiolu ning inglite teenimist Tema juures. Johannese evangeeliumis räägitakse sellest, kuidas juudid otsustasid kõik Jeesusesse uskujad sünagoogist välja heita (Jh 16:1–4; vrd Jh 12:42; 14:22): «Seda ma olen rääkinud teile, et te ei komistaks. Nad heidavad teid kogudusest välja. Jah, tuleb tund, mil igaüks, kes teid tapab, arvab end Jumalale teenet osutavat. Ja seda nad teevad, sest nad ei ole ära tundnud ei Isa ega mind. Kuid seda olen ma teile rääkinud, et kui see tund tuleb, siis tuleks teile meelde, et mina olen seda teile öelnud. Seda ma ei ole öelnud teile kohe alguses, sest ma olin koos teiega.»
Kristlikus teoloogias kujunes juba alguses arusaam, mille järgi tõeline osadus Jeesusega ei piirne Jeruusalemma templiga. Tõeline Jeruusalemm on Jumala juures taevas (Gl 4:26; Hb 12:22–24) ning kogudusel on selle Jeruusalemmaga ühendus. Kirja heebrealastele järgi on kristlane tulnud taevase Siioni mäe juurde. Sellepärast palvetab kristlane pühapäeval armulauajumalateenistusele tulles psalmi sõnadega. Ta saab tulla Jeesuse juurde, kes Taaveti soo järglasena istub taevases Jeruusalemmas Jumala paremal käel (Ps 122:1–5): «Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: «Lähme Issanda kotta!» Meie jalad seisid su väravais, Jeruusalemm. Jeruusalemm, kes oled ehitatud nagu hästi kokkuliidetud linn, kuhu läksid üles suguharud, Issanda suguharud tunnistuseks Iisraelile tänama Issanda nime. Sest sinna on seatud aujärjed kohtumõistmiseks, aujärjed Taaveti kojale.»
Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011
Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015