Paasapühal meenutavad juudid vabanemist Egiptuse orjusest. See sündmus on paasasöömaaja keskmes. Juudid samastuvad selle sugupõlvega, kelle Jumal vabastas Egiptusest, sellega saab ajaloos Jumala tehtud päästetegu aktuaalseks. Juudid tunnistavad, et kui nende esivanemaid ei oleks vabastatud, elaksid nad ikka veel Egiptuse orjuses, aga Jumal on päästnud nende esiisad ja ühtlasi ka neid endid. Nõnda antakse rõõmsat vabanemissõnumit edasi järgmistele põlvkondadele. Egiptusest põgenemise meenutamine tähendab päästesõnumi aktualiseerimist igale juudile isiklikult. Psalm on üks näide sellest usust (Ps 114:1–2): «Kui Iisrael läks välja Egiptusest ja Jaakobi sugu umbkeelse rahva juurest, siis sai Juuda tema pühamuks ja Iisrael tema valitsusalaks.» Juuda rahvast sai Jumala oma sellest hetkest alates, kui Jaakobi järglased jätsid maha Egiptuse.
Jeesus seadis armulaua seoses paasasöömaajaga. Sellel räägib Ta oma jüngritele, et neil tuleb süüa ja juua «minu mälestuseks». Oma kirjas Korintose kogudusele vahendab Paulus varajast kristlikku traditsiooni (1Kr 11:23–25): «Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva, tänas, murdis ja ütles: «See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!» Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: «See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!»» Kristlased ei meenuta nostalgiliselt Jeesuse sõnu või Tema ohvrisurma, vaid peavad Jeesuse toodud ohvrit enda puhul kehtivaks. Armulaual saab Jeesuse toodud pääste aktuaalseks samamoodi nagu juudi paasapühal peetakse Egiptusest vabanemist isiklikuks vabanemiseks. Kristlane võib armulauale tulles pidada end sarnaselt Iisraeli rahvale patu orjaks kurat-vaarao all. Ka Jeesus rääkis sellest, iga inimest alistavast orjusest (Jh 8:34–36): «Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, igaüks, kes teeb pattu, on patu ori. Ori ei jää majja alatiseks, poeg jääb alatiseks. Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis olete tõepoolest vabad.» Armulaual võib kristlane kogeda viibimist Suure Neljapäeva õhtul koos Jeesuse ja Tema jüngritega. Ta võib kuulata Jeesuse sõnu, mis ennustavad Tema ohvrisurma järgmisel päeval. Jeesus sureb ja vabastab enda omad patu orjusest.
Jumala päästetöö Jeesuses Kristuses muutis maailma olukorda Jumala ees. Selle patt lepitati. Psalmis kuulutatakse ette kosmilist muutust maailmas, kui teostub Jumala suur päästetöö. Pimeduse vägesid esindavad kaosejõud hirmuvad (Ps 114:3–7): «Meri nägi ja põgenes, Jordan pöördus tagasi. Mäed hüplesid otsekui jäärad, kingud nagu lambatalled. Mis sul oli, meri, et sa põgenesid, Jordan, et sa pöördusid tagasi, mäed, et te hüplesite otsekui jäärad, ja teie, kingud, nagu lambatalled? Issanda palge ees värise, maa, Jaakobi Jumala palge ees.» Uues Testamendis on Jeesus lepitustöö toodud muutus nähtav kahel moel. Esiteks kuulutatakse evangeeliumi Jeesusest kõigile inimestele, sest Jumal tahab maailma endaga lepitada (2Kr 5:18–22): «See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja andnud meile lepitusameti; kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna. Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga! Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.»
Teiseks tohib Jeesus tapetud ohvritallena avada lõpuaegade rullraamatu (Ilm 5). Lõpuajad saavad alata, kuna vaimuliku võitluse tulemusena on taevas toimunud otsustav muutus. Kurat, kõikide süüdistaja, on koos tema inglitega sealt välja heidetud. Nüüd valitseb taevas üksnes Jumala Poeg, kes kutsub kõiki inimesi enda pääste osadusse (Ilm 12:10–12): «Nüüd on käes pääste ja vägi ning meie Jumala kuningriik ning tema Kristuse meelevald, sest välja on heidetud meie vendade süüdistaja, kes süüdistab neid Jumala ees päeval ja ööl. Nemad on ta ära võitnud Talle vere läbi ning oma tunnistuse sõna läbi ega ole oma elu armastanud surmani. Seepärast rõõmustage, taevad, ning teie, kes neis viibite! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks.»
Jumala omadele tähendab Jeesuse lepitustöö koduteed tõotatud taevase Jeruusalemma poole. Sellel teekonnal peab Jumala Poeg oma lambakarja eest hästi hoolt, juhatades seda armuallikatele (Ps 114:8): «Kes muudab kalju veejärveks, ränikivi veeallikaks!»
Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011
Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015