Psalm 108 koosneb kahest osast. Selle algus järgib sõna-sõnalt Psalmi 57:8–12 ning lõpp omakorda Psalmi 60:7–14. Me oleme neid psalme juba eelnevalt uurinud. Psalm 108 on näide sellest, kuidas võidi tekste ühendada ja luua uusi liturgilisi tervikuid. Kristlikus kirikus on psalmide ja piiblitekstide abil loodud liturgilisi palveid.

Klemensi kiri (1Klem 59–61) sisaldab pikka palvet, milles on ühendatud arvukalt palveid ja Vana Testamendi tekste. Klemens palub Korintose kogudusel võtta tagasi koguduse vanemad, kelle nad olid minema saatnud. Ta räägib, et palvetab koos oma töökaaslastega, et probleemile leitaks rahumeelne lahendus. Viimselt mõistab Jumal ise selles asjas õiglast kohut. Olen järgnevalt loetlenud nurksulgudes kõik tsitaadid ja kaudsed viited Vanale Testamendile (peamiselt Septuaginta) ja Uuele Testamendile ja Vana Testamendi apokrüüfidele. Klemensi palve näitab, kuidas see lähtub Jumala sõnast. Palve sõnastatakse Jumala enda sõnade abil, seega palvetatakse Jumalale meelepäraselt. Nii on võimalik õpetada kristlasi palvetama ilma kõhklemata (Mk 11:24; Jk 1:6):

«59 1 Aga kui mõned pole kuulekad tema poolt meie läbi öelduile, nad teadku, et nad ei mässi end mitte väiksesse eksimusse ja ohtu. 2 Aga meie oleme (siis) süütud sellest patust ja palume, pidevalt palvet ja anumist tehes, et oma valitute loendatud arvu terves maailmas hoiaks kahanemata kõikide looja oma armastatud poja Jeesuse Kristuse kaudu, kelle läbi ta on kutsunud meid pimedusest valgusse [Js 42:16; Ap 26:18; 1Pt 2:9], teadmatusest oma nime kirkuse tunnetamisse. 3 Loota sinu kogu loomise algpõhjustaja nimele, ava meie südame silmad [Ef 1:18], et tunnetada sind olevat ainsa kõrgeima kõrgusis, püha puhkava pühade seas [Js 57:15], suureliste ülbuse alandaja [Js 13:11], paganate mõtlemise tühistaja [Ps 33:10], selle, kes teeb alandlikud kõrgeks ja alandab kõrgid [Hi 5:11, Js 10:33, Hs 21:31; Mt 23:12], kes teeb rikkaks ja teeb vaeseks [1Sm 2:7], kes tapab ja teeb elamise [5Ms 32:39; 1Sm 2:6], ainuma vaimude häätegija ja kõige liha Jumala [4Ms 16:22; 27:16], kes vaatab kasmudesse, inimeste töödele vaataja, ohusolijate avitaja, meeleheitjate päästja [Jdt 9:11], iga vaimu looja ja ülevaataja [Hi 10:12; Js 57:16; Am 4:13; Sk 12:1], kes rohkendab rahvaid maa pääl, ja kes oled valinud kõigist oma armastajad Jeesuse Kristuse, oma armastatud poja läbi, kelle läbi meid kasvatasid, pühitsesid, austasid [Jh 12:26; 17:17; 1Kr 1:2; Tt 2:11–12; 1Pt 2:6–7]. 4 Palume (sind), valitseja, saada meie aitajaks ja kaitsejaks [Ps 119:14]. Neid, kes meist kitsikuses, päästa, alandlikele halasta, langenud tõsta üles [Ps 145:14], palujaile ilmu, nõrgad tee terveks, oma rahva eksijad pööra tagasi [Hs 34:4,16], küllasta nälgijaid, lunasta (lahti) meie vangid, lase tõusta üles haiged, lohuta argu, – tunnetagu kõik rahvad, et sina oled ainus Jumal [1Kn 8:60; 2Kn 19:19; Hs 36:23] ja Jeesus Kristus su poeg [Jh 17:3] ja meie su rahvas ja karjamaa lambad [Ps 79:13]. 60 1 Sina maailma jäädava olu tegutsevate jõudude läbi ilmutasid [Trk 7:17], sina, Issand, ilmamaa lõid [Ps 89:12–13], (kes oled) ustav kõigis põlvedes [5Ms 7:9], õiglane kohtuotsuseis [Ps 119:137; Tb 3:2], imeteldav tugevuses ja suurepärasuses [Srk 43:29–30], tark loomises ja mõistlik tekkinud (asju) kindlustama [Ps 104, 147:5], hää päästetute vastu [Ps 73:1; 118:1–3, Trk 13:1; Mk 10:18] ja ustav [Ps 25:8; 100:5; Trk 15:1; 1Pt 2:3] neile, kes usaldavad sind, halastaja ja härras [2Aj 30:9; Ps 86:15; Jl 2:13], anna andeks meie käsuvastasused ja ülekohtud ja eksimused ja süüd. 2 Ära arvesta kogu oma orjade ja ümmardajate pattu, vaid puhasta meid oma tõepuhastamisega [4Ms 14:18; Jh 17:17] ja juhi meie samme südame vagaduses käima ja tegema ilusaid ja meelepäraseid (tegusid) sinu ees [5Ms 12:25,28; 13:19; 21:9; Ps 40:3; 119:133; 1Kn 9:4] ja meie valitsejate ees [Rm 13:1–7, Tt 3:1; 1Pt 2:13–17]. 3 Jah, valitseja, ilmuta oma palet meie üle hääks rahuga [4Ms 6:25–26; 5Ms 30:9; Ps 31:17; 67:2; 80:4,8,20; 119:135; Jr 21:10, 24:6; Am 9:4], et varjataks meid sinu tugeva käega ja kõigest patust kõrge käsivarrega kisutaks välja [2Ms 6:1,5; 5Ms 4:34; 5:15; 7:19; 9:26; Ps 91:14; 136:12; Js 51:16; Jr 39:21; Hs 20:33–34, Trk 5:16], ja kisu meid välja nende käest, kes vihkavad meid ülekohtuselt [Ps 18:18; 38:20; 106:10; Lk 1:71]. 4 Anna üksmeelt ja rahu meile ja kõigile, kes elavad maa pääl, nagu oled andnud meie isadele, kui nad hüüdsid sind usus ja tões [Ps 145:18; 1Tm 2:7], (neile, kes) saanud kuulekaiks sinu kõikevalitsevale ja vooruslikule nimele. 61 1 Valitsejaile ja juhtijaile maa pääl sina, valitseja, oled andnud kuningluse võimu oma suurepärase ja kirjeldamatu tugevuse tõttu [Trk 6:3], et kui teame sinu poolt neile antud kirkust ja au, alistuksime neile, mitte kuidagi pannes vastu tahtele, – neile anna [1Tm 2:1–4], Issand, tervist, rahu, üksmeelt, kindlust [Trk 6:24], et nad toimetaksid sinu poolt neile antud juhiametit laidetamatult. 2 Sest sina, taevane valitseja, ajastute kuningas [Tb 13:7,11; 1Tm 1:17; Ilm 15:3], annad inimesepoegadele kirkust ja au ja võimu nende üle, kes olemas maa pääl. Sina, Issand, juhi nende meelt ilusat ja sinu ees meelepärast mööda [5Ms 12:25,28; 13:19; 21:9], et nad, toimetades rahus ja lahkuses jumalakartlikult sinu poolt neile antud võimu, leiaksid sinu heldena. 3 See, kes on võimeline tegema neid ja enamaid häid asju meile [1Sm 2:6], – sind kiidame hingede ülempreestri [Hb 2:17; 3:1; 4:14–15] ja eestseisja [1Pt 2:25] Jeesuse Kristuse läbi, kelle läbi sulle kirkus ja suurus (olgu) nii nüüd kui põlvede põlvini ja ajastute ajastuteni. Aamen. [Rm 16:27; 11:36; Hb 13:21]» (tlk Uku Masing, Apostlikud isad, Tallinn 2002, lk 43–45)

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015