Psalm 93 on üks paljudest «Jumal on kuningas»-psalmidest. Heebrea vokaliseerimata tekst võimaldab ka tõlgendust: «Jumal on saanud kuningaks». Nõnda tõlgituna väljendaks psalm rõõmu, sest küüditatud rahvas saab kogeda Jumala naasmist Siionisse kuninga ja võitjana (Js 52:7): «Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid, kuulutab päästet ja ütleb Siionile: «Sinu Jumal on kuningas!»»

Tegemist ei ole mitte jõuetu Jumala saamisega jõuliseks, vaid Jumala halastavate päästesündmuste teostumisega inimeste seas. Siis võivad nad rõõmust hüüda, et Jumal on kuningas.

Samamoodi rõõmustas Toomas, kui ta kohtas Jeesust, ning tunnustas Teda Issanda ja Jumalana (Jh 20:26–29): «Ja kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid taas kodus ja Toomas nendega. Uksed olid lukus, aga Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: «Rahu teile!» Seejärel ta ütles Toomale: «Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!» Toomas vastas talle: «Minu Issand ja minu Jumal!» Jeesus ütles talle: «Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad.»»

Psalm räägib kristlasele Jeesuse kuninglikkusest. Jeesus oli Jumala Poeg kirkuses, aga Ta võttis orja kuju ja sai meie vennaks. Ta rändas maailmas, kuid Tema võim oli varjul. Surma ja ülestõusmise kaudu sai Tema võim nähtavaks. Ta ülendati Jumala paremale käele ja nüüd valitseb Ta taevast ja maad. Temal on kõik meelevald.

Ilmutusraamatus tähistatakse hetke, mil Jeesus tagasi tulles võtab kuningavõimu maailmas nähtavalt enda kätte (Ilm 19:6–8): «Ma kuulsin otsekui suure rahvahulga häälekõma ning otsekui suurvee kohinat ning otsekui võimast piksemürinat hüüdmas: «Halleluuja! Sest Issand, meie Jumal, Kõigeväeline, on hakanud valitsema kuningana! Rõõmustagem ja hõisakem ja andkem talle au, sest Talle pulmad on tulnud ning tema naine on ennast seadnud valmis, ja talle on antud, et ta riietuks säravasse puhtasse peenlinasesse.»»

Psalmis kirjeldatakse kaosejõudusid, kes ähvardavad Jumala loodud maailmas korda (Ps 93:3–4): «Jõed tõstsid, Issand, jõed tõstsid oma häält, jõed tõstsid kohinat. Ülevam kui paljude vete kohin, ülevam kui mere lained on Issand ülal kõrgel.» Kaose vetemassid märgistavad segadust, mida pimedusejõud püüavad kristlase ja koguduse elus tekitada. Ometigi on Jeesusel vägi piirata kurja ja kaitsta enda omi. Lastes tulla kiusatustel või katsumustel, valmistab Jeesus ka väljapääsu (1Kr 10:13): «Senini pole teid tabanud muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda.»

Iiobi raamat kirjeldab suurepäraselt Jumala meelevalda kaosejõudude piiramisel. Saatan võib rünnata Iiobi varandust, aga ei saa kahjustada teda ennast. Järgmiseks saab Saatan rünnata Iiobit, aga mitte teda tappa (Ii 1–2). Jumal kontrollib kogu aeg kurja võimu, nõnda nagu Ta ükskord ka loomises pani kaosevetele piiri (Ii 38:8–11): «Ja kes sulges ustega mere, kui see esile murdes emaüsast välja tuli, kui ma panin pilved selle katteks ja pilkase pimeduse mähkmeks, kui ma sellele lõin korra, panin riivid ja uksed ning ütlesin: «Siiani sa võid tulla, mitte edasi, siin vaibugu su uhked lained!»?»

Kristlane ei pea kartma kurja võimu maailmas, sest Jeesus on võitnud kõik pimeduse jõud ja kaitseb kristlase hinge ja vaimu maailma tormides ja surmalainetes.

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015