Rabiinliku tõlgendustraditsiooni järgi viitab see psalm sellele, kuidas Jumal päästab Messia surmaohust (Ps 20:7): «Nüüd ma tean, et Issand päästab oma võitud mehe; ta vastab temale oma pühast taevast oma parema käe vägeva abiga.» Sedasama tunnistasid ka kristlased, ehkki nad kuulutasid Messia eelnevat minekut surmavalda. Peetrus rääkis sellest nelipühal peetud kõnes, kasutades tõestusena eriti psalmi 16 (Ap 2:36): «Kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti, et Jumal on tema teinud Issandaks ja Messiaks, sellesama Jeesuse, kelle teie risti lõite!» Peetrus väljendab seda algse teksti järgi «kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti.» Verbi «teadma» kasutatakse ka eespool tsiteeritud salmis (Ps 20:7). Jeesuse ülestõusmine kinnitab, et Ta on tehtud Messiaks. Nagu psalm tunnistab, päästeti Jeesus surmast.
Eusebiose (Evangeeliumi tunnistus) ja Augustinuse tõlgenduses on psalm Jeesuse nimel Jumalale esitatav koguduse palve. Nõnda nagu Jumal kuulis Jeesust, läkitades Talle abi taevasest Siionist, nõnda tõotab Ta kuulata ka kristlikku kogudust (Ps 20:3): «Ta läkitagu sulle abi pühast paigast ja toetagu sind Siionist!» Jumalal palutakse meelde tuletada Jeesuse toodud ohvrit, praegusel juhul siis Tema surma inimkonna eest Kolgatal (Ps 20:4): «Ta mõelgu kõigile su roaohvritele ja su põletusohvrit ta arvaku rasvaseks!» Taevase Siioni ja Jeesuse ohvri vaheline side saab nähtavaks armulaual.
Jeesus võitles patu ja surma meelevalla vastu mitte mõõga ega sõjaväega, vaid lootusega Jumala abile. Jeesus annab kristlastele eeskuju, kuidas ka nemad peaks alati lootma Jumalale, mitte maailma jõududele (Ps 20:8–9): «Ühed ülistavad vankreid ja teised hobuseid, meie aga Issanda, oma Jumala nime. Nemad vaaruvad ja langevad; meie aga tõuseme ja seisame püsti.» Paasapühaks Jeruusalemma tulles täitis Jeesus Sakarja raamatu ennustuse Messiast (Sk 9:9–10): «Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni.» Sakarja ennustuse kohaselt ei hoolinud Jeesus hobustest ja sõjavankritest ega ka relvastusest. Ta lootis Jumala abile ja Tema sõnale. Ükskord vallutatakse nende abil kogu maailm.
Seega saab kristlikus koguduses ilutseda ja rõõmustada, sest Jumal annab Kristusele võidu ning aitab kõiki Tema omi (Ps 20:10): «Issand, aita! Kuningas vastaku meile, kui me hüüame!» Jeesus õpetas omadele, et maailmas vihatakse neid (Jh 15:18–19): «Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta on mind vihanud enne teid. Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks teid kui omi, aga et teie ei ole maailmast, vaid mina olen teid maailmast ära valinud, seepärast maailm vihkab teid.» Kristlane ei pea kartma maailma viha. Nagu Psalm 20 ütleb, saab Jeesus viimaks võidu. Jeesus lohutab enda omi hüvastijätukõnes (Jh 16:33): «Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud.» Seega ei pea kristlane kaotama lootust (Jh 14:27): «Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!»
Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011
Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015