Psalm 4 on ahistatu abipalve Jumalale. Tagakiusatu näeb elu õiges valguses, hoidudes ise langemast vihasse ja kalkusesse. Sellepärast kutsub ta oma tagakiusajaid usaldama Issandat: «Värisege, ärge tehke pattu! Voodis olles mõtisklege oma südames ja vaikige! Ohverdage õiguse ohvreid ja lootke Issanda peale!»
Kirjas efeslastele õpetatakse kristlasi oma viha talitsema (Ef 4:26): «Kui vihastute, siis ärge tehke pattu! Ärgu päike loojugu teie vihastumise üle!» Kirjutaja viitab Psalmi 4 salmile 5, mis kreekakeelse Septuaginta järgi kõlab nõnda: «Vihastage, aga ärge tehke pattu!» Heebreakeelses tekstis kutsutakse olema valvel, et patt inimest ei üllataks. Psalmi võidakse näha kristlase abipalvena Jumalale. Hoiatades filiplasi viha võimusesse sattumise eest, kasutab Polykarpos psalmi õpetusi (Pol Fil 12:1): «Nõnda kui neis kirjades on öeldud: Vihastage, kuid ärge tehke pattu, ja: Päike ärgu mingu looja teie vihastuse üle. Õnnis, kes peab (seda) meeles, nagu ma usun olevat teie juures» (tlk Kalle Kasemaa, Apostlikud isad, Tallinn 2002, lk 162). Kristlane ei tohi lasta vihal ennast kaasa kiskuda, sest tema kaudu tahab Jeesus vahendada maailmale Jumala armastuse sõnumit.
Jumal tahab täita kristlase südame rõõmuga, nõnda et ta ka keset tagakiusajate salasepitsusi leiab rahu Jumalas (Ps 4:8): «Sa oled andnud mu südamesse suurema rõõmu, kui oli neil rohke vilja ja värske veinisaagi ajal.» Psalm 4 õpetab kristlast püüdlema edasi ning pühitsema oma elu Jumala käsutusse, eriti aga siis, kui ta kogeb kiusatust teenida ebajumalaid või mingit muud kurja (Hb 12:14–15): «Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat, ja valvake, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et mingi kibe juur üles kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks.»
Salmi 7 väljend «Issand, tõsta meie peale oma palge valgus!» on üks osa Issanda õnnistusest, mida võis sageli kuulda templis. Selles palutakse Jumalat, et Ta pööraks oma palge Iisraeli rahva poole. Issanda õnnistus sisaldab kolm korda Jumala nime Jahve ning kristlikus kirikus on seda alati peetud viitena kolmainu Jumala saladusele (4Ms 6:24–26): «Issand õnnistagu sind ja hoidku sind! Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline! Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu!» Issanda õnnistus oli kristliku jumalateenistusliturgia üks olulisi osi alates 4. sajandist. Sellest ajast pärinevate Apostellike konstitutsioonide järgi öeldi õnnistamissõnad ühenduses armulauaga. Uues Testamendis vastab Aaroni õnnistusele apostlik õnnistus (2Kr 13:13): «Issanda Jeesuse Kristuse arm, Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõikidega!»
Psalm 4 lõpeb kindla usaldusega: «Rahus ma heidan maha ning uinun, sest Sina üksi, Issand, asetad mind julgesti elama.» Kristlane võib loota Jumala hoidmisele kõigil oma teedel. Viimaks saab ta rahus heita surmaunele.
Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011
Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015