2005. aasta novembris kutsus tollane peaminister Andrus Ansip (Reformierakond) konverentsil „Kristlikud väärtused Eesti poliitikas“ üles seisma ühiselt ja jõuliselt pereväärtuste eest ning rõhutas, et just traditsiooniline ja äraproovitud peremudel on kandnud meie rahvast läbi sajandite tänasesse päeva.
Meedia teatel ühineb Eesti USA algatatud usu- ja veendumusvabaduse allianssiga. Samas käsitlevad Eesti meediaväljaanded (ERR, Delfi) seda allianssi „vastuolulisena“. ERRi uudisteportaal tsiteerib mõõduandvana väljaannet Politico, mis nimetab loodavat allianssi ebamugavaks või piinlikuks liiduks ning käsitleb seda Donald Trumpi administratsiooni püüdena „meeldida evangeelsetele kristlastele, kes on tema poliitilise toetusbaasi kõige olulisem osa“.
Möödunud aastal pandi Euroopas toime üle kolme tuhande kristlaste vastu suunatud vägivaldse rünnaku, mis on üle pikkade aastate kõige suurem number, vahendab portaal Objektiiv.
Kas Eesti Vabariigi poolt riikliku kaitse alla võetud mälestised on osa meie rahvuslikust kultuuripärandist? Kui ei ole, siis miks riik on need objektid kaitse alla võtnud? Kui jah, siis miks ei leita rahalisi vahendeid nende korrashoiuks ja renoveerimiseks?
Martin Lutheri katoliiklik tõlgendamine on olnud ning jääb ka edaspidi Lutheri-uurimise oluliseks osaks. Peaaegu neli sajandit püsis katoliiklaste silme ees niisugune Luther, kes kehastas katoliiklaste kibestumist seoses reformatsiooniaja sündmustega. 20. sajandi esimesel poolel algas katoliiklaste jaoks Lutheri-kuvandi pöördumine positiivsemasse valgusesse. Joseph Lortzilt on pärit mõiste „katoliiklane Luther“ – Martin Luther, kes 16. sajandil võitles õigustatult niisuguse katoliikluse vastu, mis polnud enam õige katoliiklus.
Erik Johansson oli teismeline, kui mõistis, et talle meeldivad poisid. See tähendas tugevat kriisi. „Usun, et Jumal oleks võinud muuta minu seksuaalset suundumust, aga Ta ei teinud seda. Olen siiski õnnelik oma elu ja Jumala poolt antud ülesande üle,“ ütleb ta. Mida tähendab olla kristlasest mees, kellel on homoseksuaalseid tundeid?
Kristliku õpetuse kohaselt on kõik inimesed patused. Meis on sünnist alates see, mida nimetatakse pärispatuks. See tähendab, et me ei muutu patuseks alles siis, kui esimest korda pattu teeme. Pigem vastupidi. Me teeme kõik pattu, sest patt asub meis sündimisest peale.
Kirikuisa Püha Augustinuse kokkuvõtlik kristliku usu seletus usuõppijatele „Sermo de symbolo ad catechumenos“.
Ma küsin otse: kas Sotsiaalministeeriumis on veel alles ka mõni terve mõistusega inimene, või on kõik kollektiivselt ära programmeeritud?
Kui inimese avalik kuvand kisendab: “Teiste inimeste elu – see tähendab: nende hoiakud ja arvamused, mõtted ja tunded – peavad muutuma selle pärast, milline ma olen!”, siis ei ole vastupidine sõnum, olgu esitatud kasvõi meetritekõrgusel tänavaplakatil, lihtsalt veenev, kirjutab õp Illimar Toomet kommentaariks sotsiaalministeeriumi uuele tänavakampaaniale, milles osaleb ka üks tuntud homoaktivist.
Kas Ühinenud Metodisti Kirik võib nn homoküsimuse tõttu lõheneda? Portaal Meie Kirik palus kommentaari EMK Tartu Püha Luuka koguduse pastorilt Priit Tammelt.