Psalmi pealkiri räägib Taaveti olukorrast selle palve kirjutamise ajal, kui ta põgenes oma poja Absalomi eest. Tekstis tajutav ahistus on tingitud Taaveti hädast ja kimbatusest. Aga siiski juhib Augustinus tähelepanu sellele, et mitmed lootust kirjeldavad väljendid on tegelikult veelgi kohasemad Jeesuse elu puhul. Absalom on eeskuju Juudas Iskariotile, kes reedab Jeesuse.
Psalmis 3 esineb esimest korda raskesti tõlgitav heebrea termin sela. Septuagintas on see tõlgitud sõnaga diapsalma, mis Hippolytose ja Tarsose Diodorose järgi tähendab pillimängu stiili muutust või rütmi vaheldumist. Nyssa Gregorios tõlgendab sellist pausi Püha Vaimu juhatusena. Psalmis kerkib esile uus mõttekäiku jätkav teema. Püha Vaim tahab kuulaja peatada, et see mõtiskleks ja võtaks vastu Jumala ilmutuse. Gregoriose põhjal näitlikustab Psalm 3 seda päris hästi. Esmalt räägitakse ahistusest (salmid 2–3); seejärel tuleb paus, diapsalma, ning pärast seda algab uus teema. Ahistatud õnnis kuningas võib loota Jumala abile (salmid 4–5).
Lugedes Psalmi heebreakeelse teksti abiga, leidub selles mitu väljendit, mis räägivad Jeesuse nimest (Mt 1:21): «Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest Tema päästab oma rahva nende pattudest.» Salmi 3 järgi «Paljud ütlevad mu hingele: «Ei ole temal päästet Jumalas!»» Salmis 8 öeldakse: «Tõuse, Issand, päästa mind, mu Jumal!» Salmi 9 järgi: «Issanda käes on pääste. Su rahvale tulgu Sinu õnnistus!» Neid väljendeid võib pidada ka kristoloogilisteks usutunnistusteks: «Ei ole Jeesust Jumalas» tähendab Jumala salgamist. Hädas olles võib kristlane palvetada: «Tõuse, Issand, mu Jumal, anna mulle Jeesus!», ja siis tunnistada: «Issanda käes on Jeesus. Su rahvale tulgu Sinu õnnistus!»
Salmis 6 räägitakse rahulikust uinumisest ja ärkamisest: «Ma heitsin maha ja uinusin; ma ärkasin unest, sest Issand toetab mind.» Samamoodi uinus Jeesus surmaunne ja ärkas kolmanda päeva hommikul, sest Issand ei jätnud Teda surmavalda. Justinus Märter viitab Psalmile 3 seoses Jeesuse ülestõusmisega (Dialoog, 97): «Issand jäi ristipuule peaaegu õhtuni ning pisut enne õhtu saabumist Ta maeti. Selle järel tõusis Ta üles kolmandal päeval. Sellest on Taavet juba varem kuulutanud (Ps 3:5–6): «Oma häälega ma hüüan Issanda poole ja Ta vastab minule oma pühalt mäelt. Ma heitsin maha ja uinusin; ma ärkasin unest, sest Issand toetab mind.»» Clemensi kirjas korintlastele kasutatakse salmi kristlaste julgustamiseks, et kord äratab Jumal kristlased surnuist ülestõusmise päeval (1Clemens 26:1–2): «Suure ja imesteldava siis arvame olevat, kui kõikide looja teeb ülestõusmise neile, kes vagalt orjanud teda hää usu usalduses … Sest ta ütleb kuskil: Ja sa äratad üles mu ja ma tunnistan sind ja Ma heitsin magama ja magasin, ärkasin, sest sina oled minuga” (tlk Uku Masing, Apostlikud isad, Tallinn 2002, lk 27). Psalm 3 on suurepärane tunnistus varasest kristlikust teoloogiast, mille kohaselt Jeesus käib enda omade eel. Psalmi sõnum on kahekihiline, puudutades nii Jeesust kui Tema omasid: «Kui pea on üles tõusnud, siis tõstab Ta üles ka minu.»
Heebrea teksti järgi palutakse Jumalat palvetajale appi (Ps 3:8): «Tõuse, Issand, päästa mind, mu Jumal! Sest kõiki mu vaenlasi oled Sa löönud vastu lõugu, Sa oled murdnud õelate hambad.» Jumala tõusmine on seotud lepingulaeka kui Jumala kuningavõimu sümboliga. Usuti, et Issand istub nähtamatuna laeka peal oleva keerubitest istme («armujärje») peal. Sageli seostati Jumalaga väljendit: «Tema, kelle trooni kannavad keerubid» (1Sm 4:4; 2Sm 6:2; 2Kn 19:15; Ps 80:2; Js 37:16). Lepingulaegast hoiti Jeruusalemma templi kõige pühamas paigas. Usuti, et kui Jumala trooniks olevat laegast pidulikus rongkäigus kanti, liikus ka Tema sellega kaasa (4Ms 10:35–36): «Kui laegas läks teele, ütles Mooses: «Tõuse, Issand, et Su vaenlased hajuksid ja Su vihamehed põgeneksid Su palge eest!» Kui laegas pandi maha, ütles tema: «Tule taas, Issand, Iisraeli tuhatkondade kümnete tuhandete juurde!»» Kui Psalmis 3 kutsutakse Jumalat liikvele, ei mõelda Temast kui kellestki, kes laisalt ja ükskõikselt pikutab. Selle taustal on vana Iisraeli usk, et Jumal tuleb oma pühalt mäelt oma rahvale appi. Siis vaenlased hukkuvad: «Issand tuli Siinailt ja säras neile Seirist; Ta paistis Paarani mäelt, Ta tuli Kaadesisse Meribast, Temast paremat kätt lõõmas tuli.» (5Ms 33:2); «Issand, kui Sa läksid välja Seirist, kui Sa astusid esile Edomi väljadelt, siis värises maa, taevadki tilkusid, jah, pilved piserdasid vett. Mäed kõikusid Issanda ees, see Siinai Issanda, Iisraeli Jumala ees.» (Km 5:4–5); «Jumal tõuseb! Ta vaenlased hajuvad ja Ta vihkajad põgenevad Tema palge eest. Nagu suits haihtub, nõnda Sa nad hajutad; nagu vaha tule paistel sulab, nõnda hukkuvad õelad Jumala palge ees. Kuid õiged rõõmutsevad ja hõiskavad Jumala palge ees ning ilutsevad rõõmu pärast.» (Ps 68:2–4); «Jumal tuleb Teemanist, üha Paarani mäelt! Tema aulikkus katab taevaid ja maa on täis Tema kiitust. Tema all on nagu valguse sära, Tema kõrval on kiired, seal on Ta võimsuse loor. Tema ees käib katk ja Tema kannul tuleb taud. Tema seisab ja mõõdab maad, Tema vaatab ja paneb rahvad võpatama. Purunevad igavesed mäed, vajuvad ürgsed künkad. Tema teed on igavesed. Ma näen Kuusani telke vaevakoorma all, Midjanimaa telgiriided värisevad» (Ha 3:3–7). Psalmis 3 palutakse, et Jumal asuks nüüd Siioni mäelt liikvele, näitaks oma võimu ning juhataks oma rahva raskustest võidule.
Kristlased näevad Jumala abi teostuvat eriliselt selles, et Jumal päästab nad surmavallast igavesse ellu. See täitub Jeesuse Kristuse kaudu. Tema on lepitanud maailma patu ja võitnud surma.
Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011
Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015