Kui inimese avalik kuvand kisendab: “Teiste inimeste elu – see tähendab: nende hoiakud ja arvamused, mõtted ja tunded – peavad muutuma selle pärast, milline ma olen!”, siis ei ole vastupidine sõnum, olgu esitatud kasvõi meetritekõrgusel tänavaplakatil, lihtsalt veenev, kirjutab õp Illimar Toomet kommentaariks sotsiaalministeeriumi uuele tänavakampaaniale, milles osaleb ka üks tuntud homoaktivist.

Kas Ühinenud Metodisti Kirik võib nn homoküsimuse tõttu lõheneda? Portaal Meie Kirik palus kommentaari EMK Tartu Püha Luuka koguduse pastorilt Priit Tammelt.

Kristlik-konservatiivse võrguväljaande Meie Kirik toimetus soovib lugejatele õnnistatud uut aastat 2020 ehk MMXX. Aastad ja inimpõlved tulevad ja kaovad, kuid Jeesus Kristus on sama eile, täna ja igavesti. Püha Augustinus ütleb: „Siin maailmas aga veerevad päevad mööda, ühed lähevad, teised tulevad, ükski ei jää püsima. … Seepärast peame armastama Teda, aja Loojat, et võiksime olla vabad ajast ja kinnitatud igavikku, kus ei ole enam aegade muutlikkust.“

Kui 21. sajandi esimesel kümnendil arutleti ja vaieldi Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus kirikukorralduse (uus põhikiri ja kirikuseadustik) ja liturgiauuenduse (uus käsiraamat versus vana agenda, „katoliiklus“ versus protestantism) üle ning erinevate teoloogiliste hoiakute väljendusena tekkisid Martin Lutheri Ühing ja Augsburgi Usutunnistuse Selts – mille väljaandeks 2007. aastal loodud veebileht Meie Kirik on –, siis teisel kümnendil tõusid fookusesse üha enam nn kultuurisõja teemad ning kiriku jagunemine liberaalseks ja konservatiivseks leeriks. Heidame tagasipilgu lõppeva kümnendi olulisematele kodumaistele teemadele ja sündmustele Meie Kiriku kajastuse seisukohalt.