Psalm on üks lühemaid Vana Testamendi tekste. See räägib alandlikust inimesest, kes on leidnud rahu nagu võõrutatud laps ema süles. «Issand, mu süda ei ole kõrk ega ole mu silmad uhked, ja ma ei nõua asju, mis mulle on liiga suured ja imelised. Eks ma ole oma hinge taltsutanud ja vaigistanud? Otsekui võõrutatud laps ema juures, otsekui võõrutatud laps on mu hing minus. Iisrael, looda Issanda peale nüüd ja igavesti!»
Kes see alandlik inimene on? Kristlased võivad öelda, et see on Jeesus Kristus. Temast ennustatakse Jesaja raamatus (Js 42:1–4): «Vaata, see on mu sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu valitu, kellest mu hingel on hea meel. Ma olen pannud oma Vaimu tema peale, tema toob rahvaile õiguse. Tema ei kisenda ega karju, tema häält ei ole kuulda tänavail. Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära, ta levitab ustavalt õigust. Tema ei nõrke ega murdu, kuni ta maa peal on rajanud õiguse ja saared ootavad tema õpetust.» Matteus kirjutab, et Jeesus hoiatas rääkimast imetegudest, mida Ta oli teinud. Nii on see Jesaja prohveteering teostunud Jeesuse elus (Mt 12:15–21).
Jeesus räägib Psalmis ka oma emast. Ta on saanud rahu nagu võõrutatud laps oma ema süles. Kas evangeeliumid räägivad meile sellest midagi? Jõuluevangeeliumist loeme tuttavaid sõnu (Lk 2:6–7): «Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama. Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.» Tekst ei räägi küll päris kõike, aga võime lugeda, et Maarja võtab Jeesus-lapse sülle, mähib ja paneb Ta sõime magama. Võime aimata, et laps oli sageli Maarja süles ja jõi piima Tema rindadest. Kirgastumispüha tekstis leiavad hommikumaa targad Maarja ja tema poisslapse (Mt 2:11): «Ja majja sisse astudes nägid nad last koos Maarja, tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma aarded ning andsid talle kinke: kulda, viirukit ja mürri.» Kas Jeesus-laps oli tarkade saabudes ema süles? Tekst sellest ei räägi, aga kindlasti oli Ta selle päeva jooksul ema süles ja jõi piima tema rindadest.
Heroodes kavatses Jeesus-lapse mõrvata. See nurjus Jumala väelise sekkumise tõttu (Mt 2:13–14): «Kui nüüd tähetargad olid lahkunud, vaata, siis ilmus Issanda ingel Joosepile unenäos ja ütles: «Tõuse, võta kaasa laps ja tema ema ning põgene Egiptusesse ja jää sinna, kuni ma sind käsin, sest Heroodes tahab lapse üles otsida ja hukata!» Siis Joosep tõusis, võttis lapse ja tema ema ning põgenes öösel Egiptusesse.» On arusaadav, et laps ei läinud Egiptusse iseseisvalt käies. Kõige tõenäolisemalt oli Ta turvaliselt oma ema süles. Võibolla istus Maarja eesli seljas, laps süles, nagu seda on sageli kujutatud ka kristlikus kunstis.
Enne oma avalikku tegutsemist kasvas Jeesus üles nagu tavaline laps ning sai nooreks meheks. Ta õppis austama oma vanemaid ning Tal olid oma emast ilusad ja kaunid mõtted. Ka kirjas heebrealastele öeldakse (4:15): «Meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.» Sellepärast sobivad psalmi kaunid sõnad emast ka Jeesuse suhu.
Jeesuse emast räägitakse et ta oli ka risti jalamil, vaadates pealt oma armsa poja surma. Jeesus-last vaadates oli vana Siimeon talle ennustanud: «Sinu endagi hinge läbistab mõõk.» (Lk 2:35). Johannes räägib oma evangeeliumis sellest täpsemalt (Jh 19:25–27): «Aga Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema õde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena. Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: «Naine, vaata, see on su poeg!» Seejärel ütles ta oma jüngrile: «Vaata, see on su ema!» Ja selsamal tunnil võttis jünger ta enda juurde.» Jeesus sureb ja Ta maetakse. Mitte kusagil evangeeliumis ei öelda, et surnud Jeesus oleks olnud ema süles, nagu Michelangelo seda suurejooneliselt näitab Peetruse kirikus oleva skulptuuriga Pietà. Veelkord võime vaid oletada, et Jeesuse ema oli oma poja matuse juures. Võibolla võttis Maarja oma surnud poja ka sülle. Psalmis võime kuulda, kuidas Jeesus räägib armastusega oma emast ja tema hellast sülest, kus Ta saab puhata.
Psalm lõpeb üleskutsega: «Iisrael, looda Issanda peale nüüd ja igavesti!» Meid, kristlasi, kutsutakse üles lootma Issandale Jeesusele Kristusele, kes on Maarja laps ja Jumala Poeg.
Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011
Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015