Matteuse 2:1–12

Kiidetud olgu Jeesus Kristus!

Meile kõigile on tuttav lugu kolmest kuningast. See on üks tuntumaid pilte jõulusündmustest. See on olnud inspiratsiooni allikaks nii kunstnikele kui näitlejatele. Kolm meest, pikad rüüd seljas ja kroonid peas, saabuvad kaamelitel karjaste kannul sõime juurde. Võib olla meenuvad sulle isegi nende väidetavad nimed: Gaspar, Melhior ja Baltasar.

Kena ja armas pilt, mis paraku ei sobi kokku sellega, millest piibel räägib. Kahju, kui kellegi kena jõulugu kannatada saab, kuid need idamaa targad mehed jõudsid Petlemma tõenäoliselt alles kaks aastat pärast Jeesuse sündi. Mõned Matteuse poolt tehtud osutused kinnitavad seda. Kõigepealt öeldakse meile, et targad sisenesid majja, mitte aga lauta. Samuti on teatud märgiks see, et lapse kohta kasutatakse sõna, mis ei tähenda vastsündinut ehk imikut, vaid natuke vanemat last. Kõige rohkem selgust asjasse toob aga Heroodes oma tegevusega. Ta küsis tarkadelt tähe täpset ilmumise aega. Ehki Matteus ei edasta tarkade vastust,  teame siiski, et idamaa mehed vastuse andsid. Et Heroodes laseb tappa Petlemmas kõik kaheaastased ja nooremad poisslapsed, näitab, et uus täht tekkis taevasse ja seega ka Jeesus sündis kaks aastat enne seda, kui targad kohale jõudsid.

Nii nagu tavaarvamus kolme targa Jeesuse külastamisaja kohta ei leia pühakirjas kinnitust, nõndasamuti ei leia kinnitust arvamus, et tegu oli kolme kuningaga selle sõna otseses mõttes. Kreekakeelne sõna, mida nende kohta kasutatakse, on “magoi” ehk maag, mis tähendab võlurit, tarka, preestrit. Tolle aja maag oli idamaades haritud filosoof ja usumees. Samuti ei ole kindlaid tõendeid selle kohta, et targad tulid kaamelite seljas. Ja seegi ei ole selge, kas neid oli kaks, kolm või hoopis kaksteist. Ka see number on kiriku traditsioonis kõlanud. Evangelist ütleb meile ainult seda, et need targad mehed olid pärit kusagilt idamaadest. Nad olid astroloogid ehk tähetargad, kes püüdsid planeetide ja tähtede liikumise järgi ennustada tuleviku. Hämmastav on see, et Jumal kasutas ilmutuse edastamiseks tegevust, mis Vanas Testamendis on Tema enda poolt kui nõidus keelatud.  Aga küllap see ongi nii, et Kristuse juurde juhatamiseks kohtab Ta meid seal, kus me oleme, ja võtab arvesse seda, millega tegeleme. Nõnda Ta kõneles ka tähetarkadega nendele arusaadavas keeles ja juhatas nad otsima kuningate Kuningat. Me ei tea, mida see täht endast kujutas, aga see oli piisav märk, et mehed ligi tuhande kilomeetrise teekonna ette võtsid. Jeesuse nägemiseks tuli neil arvestada matkaga, mis võis kesta umbes kolm kuud ja tolle aja tingimusi arvestades ei olnud sugugi ohutu. Küllap nad olid tõsised otsijad, et nii palju aega ja vaeva kulutasid Jumala poolt antud tunnustähe kontrollimiseks.

Oled ju sinagi käinud sama teed uurides ja kontrollides kristluse tunnusmärke, mis juhatavad Jeesuse juurde. Sinu pingutused on kiiduväärt. Ma julgustan sind jätkama uurimist. Kuula, loe ja õpi tundma Jumala Sõna ning sa jõuad sihtkohta. Jumal on meile tõotanud, et kes otsib see leiab, kes koputab sellele avatakse. Tõsised otsijad leiavad alati aega ja tahtmist vaimsete asjade uurimiseks. Nad ei rahuldu religiooni läpanud õhustikuga, vaid otsivad Jumala Vaimu värsket puhangut.

Evangelist Matteus vastandab oma loos kahte erinevat rühma inimesi, kahte erinevat suhtumist vaimsetesse asjadesse. Ühel pool paganlikud otsijad idast, kes võtsid ette 1000 kilomeetrise matka, et korraks kummardada ja austada Messiat. Teisel pool juutide usueliit, kes oli niivõrd rahul oma religiooni tavadega, et isegi kuue kilomeetrine teelõik Jeruusalemmast Petlemma oli nende jaoks liiga pikk.

Küllap oled märganud sarnast suhtumist ka tänapäeva kristlikus kirikus, kaasaarvatud meie oma koguduses. On küllalt neid ristituid inimesi, kes ei viitsi teha mõnda sammu, et tulla kirikusse oma hingeelu korrastama. Nad on religioossed, kuid neil puudub osadus Jumalaga. Nad teavad küll Jumala maailmalunastavat plaani, kuid neil puudub armastus Jeesuse vastu. Nad on rahul sellega, mis on, ega soovi, et usuga kaasnevad muudatused häiriksid nende enesekeskset mugavust ja rahulolu. Kristuse järgimisel kaasnevad võimalikud raskused on neile vastuvõetamatud. Aga just nendega peab üks sihiteadlik rändaja arvestama.

Igal rännakul on oma kindel sihtpunkt. Tähetargad alustasid oma reisi, otsides nimetut juutide kuningat, kuid lõpetasid personaalse audientsiga Jeesuse ees, lihaks saanud maailma Looja ees. Iga tõsine otsija jõuab lõpuks Kristuse juurde. Lähtepunkt võib olla erinev, Jumala kutse ja tunnusmärgid võivad olla erinevad, kuid rännaku sihtpunkt on meil kõigil üks – Jeesus Kristus, meie Issand ja Päästja. Otsi Teda ja siis sa leiad Ta. Aamen.

© Meie Kirik