1. juunil 2017 tähistab ilmavõrgus avalduv konservatiivne väljaanne Meie Kirik kümnendat sünnipäeva. Kümme aastat tagasi, juunikuu esimesel päeval, astus uus veebileht ilmarahva ette ja ilmutas järgmist:

Hea lugeja, Sinu ees on veebileht, mille väljaandjaks on Augsburgi Usutunnistuse Selts.

Eesti usulis-kiriklikul ajakirjandusmaastikul ei ole “Meie Kiriku” nimi sugugi tundmatu. Aastatel 1920–1931 ilmus pastor Harald Põllu toimetamisel konservatiivne luterlik nädalaleht “Meie Kirik”.

Ka tänane “Meie Kirik”, olemata otseselt toonase väljaande järeltulija, peab väga oluliseks luterliku kiriku usutunnistusliku aluse teadvustamist ja väärtustamist. Naasmine evangeelse-luterliku kiriku juurtele juhatab meid paremini mõistma Augsburgi usutunnistuse taotlusi ja üleilmse kristliku kiriku rikkalikku usulis-õpetuslikku pärandit. Sellesse on kätketud meie kaasaja kiriku jaoks olulisi üllatavaid oikumeenilisi võimalusi.

Augsburgi usutunnistuse esitajad ei soovinud ju alust panna uuele konfessioonile ehk usutunnistusele. See alus oli juba pandud. Augsburgi usutunnistus ütleb: “Samuti õpetatakse, et kogu aeg peab olemas olema ja püsima jääma üks püha kristlik kirik, mis on kõigi usklike kogu, kus evangeeliumi puhtalt kuulutatakse ja pühi sakramente evangeeliumikohaselt toimetatakse” (CA VII).

Toona oli küsimus kesksete evangeelsete tõdede esiletoomises, seda rõhutatakse Augsburgi usutunnistuse I osa kokkuvõttes: “Kuna see põhineb selgelt Pühakirjale ja ei ole, nii palju kui on kirikuisade kirjutistest võimalik välja lugeda, vastuolus ka üldise kristliku, isegi mitte Rooma kiriku õpetusega, siis me arvame, et meie vastased peavad ülalnimetatud artiklites meiega nõustuma.” Luterlikud reformaatorid lükkasid ka tagasi süüdistused uuendustes, kinnitades, et “meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus Pühakirja või katoolse kristliku kirikuga”.

Wittenbergist lähtunud õhtumaise kirikliku reformiliikumise isad (Luther, Melanchthon jt) seisid Jumala sõna autentse kuulutamise ja sakramentide õige jagamise eest oma kaasaja kirikus. Tõdegem, et tänases postmodernses ja -kristlikus läänemaailmas on see nõue aktuaalsem kui kunagi varem. Sellele tahab omal kombel kaasa aidata ka veebileht “Meie Kirik”.

Meie sooviks on vahendada uudis- ja arvamuslugusid ning teoloogilisi artikleid, mis aitaksid orienteeruda kaasaja kireval usu- ja kirikumaastikul, mõista selgemini Kristuse kiriku missiooni selles maailmas ja süvendada kristlikku usku. Soovime kõigile hea tahtega inimestele head lugemist ja kaasamõtlemist.

Soli Deo gloria!

Võrguaadressil www.meiekirik.ee tegutses väljaanne aastatel 2007–2015. Alates 1. juunist 2015 asume uuel aadressil: www.meiekirik.net. „Vana“ Meie Kirik (2007–2015) on praegu lugejatele kättesaadav, ehkki uusi artikleid sinna enam ei lisata. Uus veebileht aga jätkab jõudumööda tegevust, kajastades katoolsest ja konservatiivsest vaatevinklist kirikuelu sündmusi nii kodumaal kui laias maailmas.

Meie Kiriku toimetus tänab kõiki lugejaid ja kaastöölisi huvi ja panuse eest. Soovime kõigile õnnistatud vaimulikku kasvamist ning edenemist kristliku õpetuse tõdedes!

Meie Kirik

© Meie Kirik