Eesti Inimõiguste Keskus pöördus 16. novembril õiguskantsler Ülle Madise poole palvega võtta seisukoht küsimuses, kas usuorganisatsioonid võivad oma usuliste veendumuste tõttu keelduda pakkumast avalikkusele suunatud kaupu või teenuseid "mitte-heteroseksuaalse sättumusega" inimestele. Inimõiguste keskus on seisukohal, et usuvabadus ei ole absoluutne ja seda saab võrdse kohtlemise huvides piirata.

Kirjas heidetakse Eesti Kirikute Nõukogule ette soovi saada usuorganisatsioonidele ja üksikisikutele diskrimineeriv erand avalikkusele suunatud kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas, kui see puudutab mitte-heteroseksuaalse sättumusega inimesi.

"Leiame, et taolised seisukohad ei ole kooskõlas põhiseaduse ega Eesti rahvusvaheliste kohustustega. Usuvabadus, küll oluline inimõigus, ei ole samas oma olemuselt absoluutne, mistõttu saab seda piirata teiste inimeste inimõiguste kaitseks või laiemalt avalikes huvides, sh selleks et tagada inimeste võrdne kohtlemine avalikkusele suunatud kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas," seisab inimõiguse keskuse kirjas, millele on alla kirjutanud ühenduse juht Kari Käsper.

"Konkreetselt palume õiguskantsleril võtta seisukoht selles osas, milline on põhiseadusega kooskõlaline võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine olukorras, kus isik väidab, et ei saa oma usuliste veendumuste tõttu mitte-heteroseksuaalse sättumusega inimestele või nende õiguste eest seisvatele organisatsioonidele pakkuda muidu üldisele avalikkusele suunatud kaupu või teenuseid," öeldakse pöördumises.

Sotsiaalministeeriumis Jevgeni Ossinovski (SDE) haldusalas on nimelt valminud eelnõu, mis näeb ette võrdse kohtlemise seaduse laiendamise nii, et inimesi, kes ei nõustu oma usuliste või kõlbeliste veendumuste tõttu osutama teenuseid või rentima eluaset homoseksuaalidele, saaks karistusseadustiku paragrahvi 152 kohaselt karistada kas rahatrahvi, aresti või koguni vangistusega.

Seetõttu saatis Eesti Kirikute Nõukogu 30. augustil tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile kirja, milles hoiatatakse, et eelnõus ette nähtud muudatused võivad ohtu seada usuvabaduse põhimõtte. EKN ei pea võimalikuks, et usulistel ühendustel puuduks edaspidi võimalus keelduda oma kinnisvara üürile andmisest isikutele või ühendustele, kes ilmselgelt kasutavad seda kinnisvara selleks, et propageerida seisukohti, mis on risti vastupidised selle usulise ühenduse seisukohtadega.

10. oktoobril andsid sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esindajad justiitsminister Urmas Reinsalule (IRL) üle 3280 inimese poolt allkirjastatud pöördumise, millega paluti ministril seista põhiseadusega tagatud kodanikuõiguste ja -vabaduste kaitsel ning mitte nõustuda sotsiaalministeeriumis ettevalmistatud diskrimineerimise keelu laiendamise plaaniga.

Objektiiv / Meie Kirik